sotsiaaldemokraatlik ühendus jne) Sõjasündmused · Olukorda, kus Ajutine Valitus ei suutnud pidurdada Vene armee ja riigivõimu lagunemist, kasutasid ära sakslased, sundimaks Venemaad sõlmima separaatrahu. · Augustis vallutasid saksa väed riia, septembri lõpupäevil jõuti tallinna · Venemaa sõjalise ebaeduga kaasnes enamlaste populaarsuse järsk kasv · oktoobriks oli eestis ligi 20 000 enamlast-nende kätte läks Eestmaa Nõukogude Täitevkomitee juhtimine · sakslaste sõjaline edu tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse, peeti vajalikuks saata Lääne Euroopasse välidelegatsioon, selgitamaks eesti poliitilist olukorda ning eesti tulevikku. Oktoobripööre Eestis · võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. aasta oktoobris Eestimaa Sõja- REvolutsioonikomitee- eesotsas Rabtsinski ja Kingisepp
- Reini demilitariseeritud tsoon - reparatsioonide nõue - Rahvasteliidu loomine (nõue konsensuslikele otsustele, puudus sõjaline jõud, USA ei kuulunud rahvasteliitu) MAAILMASÕDA EESTIS (36-65 vanast) (28-30; 37-54) - Eestlased tsaaririigi sõjaväes - Sõjapõgenikud (1915-1916) - Tarbekaupade puudus - Sõjasündmused Eestis alates 1917 lõpust EESTI OMARIIKLUSE SAAVUTAMINE - Veebruarirevolutsiooni järel autonoomsuse idee - Jaan Poska Eestmaa komissariks - 26.03 Petrogradi meeleavaldus - Eestis üldine kubermang - Maapäeva moodustamine - Kinnitati autonoomia - Oktoobripöörde järel bolševike võim Eestimaa sõja- ja revolutsioonikomitee Viktor Kingissepp - Enamlaste seadused, terror, maa võõrandamine - Bolševike vead: maad ei jaotatud, rahvusväeosi ei saadetud laiali - veebruar 1918 sakslaste pealetung (sakslased jõudnud eesti aladele) - Päästekomitee K.Päts, K.Konik, J.Vilms 23
Lõuna- Eesti talumehed, kes ei olnud nõus Eesti Demokraatliku Erakonna agraarprogrammi mõne osaga, mis lubas võõrandada ka talumaid, kui vaja. Venemaa demokraatlik-föderatiivne vabariik ja Eesti autonoomne osariik. Maaküsimuse 4 lahendamine. Maaharijal õigus maad saada kas eraomandiks või päritavale rendile. Kroonu, kirikumaad pidid minema talude loomiseks. Mõisamaid võõrandada vaid õiglase tasu eest. Ostutalud on puutumatud. Eestmaa Talurahva Liit – (Ado Birk), see Põhja-Eestis. Seisukohad agraarküsimuses sarnased Essti Maarahva Liidu omadega. Mõisamaade osaline võõrandamine. Allesjäänud maa pidid mõisnikud 9 aasta jooksul ära müüma. Võõrandatud maa põlisrendile, õigus müüa ja pantida. Ostutalusid reform ei puuduta. Ei mingit maa natsionaliseerimist ega kollektiivset maaharimist. Asutava Kogu valimistel otsustati aga toetada Eesti Radikaaldemokraatlikku Erakonda. Demokraadid – 1905
langenud Põhja- Eestit nimetati Eestimaaks. Eesti haldusjaotus 1561-1917-Eestit jagasid sellel ajal kolm riiki Taani-Saaremaa, Rootsi- Põhja-Eesti ja Kesk-Eesti, Poola- Lõuna Eesti. 1600-1629 toimus sõda Liivimaa pärast Rootsi ja Poola vahel, Poola loovutas pärast kaotust kogu Eesti Rootsile, algas Rootsi aeg. Rootsi aeg püsis Eestis aastani 1917, ehk isegi kauemaks, kui Rootsi võim ise. Põhja -Eesti neli maakonda moodustasid Eestmaa kubermangu. Lõuna -Eestist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias, algselt küll Tartus. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakond, mis hõlmasid kogu Lõuna-Eesti mandriosa. Saaremaa kuulus Liivimaa kubermangu, kuid säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Kagu-Eestisse- Setumaa jäi Venemaa valdustesse. 1584 andis Poola kuningas Stefan Batori linnaõigused Valgale. 1917 saab Eesti esmakordselt üheks
Lõuna- Eesti talumehed, kes ei olnud nõus Eesti Demokraatliku Erakonna agraarprogrammi mõne osaga, mis lubas võõrandada ka talumaid, kui vaja. Venemaa demokraatlik-föderatiivne vabariik ja Eesti autonoomne osariik. Maaküsimuse lahendamine. Maaharijal õigus maad saada kas eraomandiks või päritavale rendile. Kroonu, kirikumaad pidid minema talude loomiseks. Mõisamaid võõrandada vaid õiglase tasu eest. Ostutalud on puutumatud. Eestmaa Talurahva Liit (Ado Birk), see Põhja-Eestis. Seisukohad agraarküsimuses sarnased Essti Maarahva Liidu omadega. Mõisamaade osaline võõrandamine. Allesjäänud maa pidid mõisnikud 9 aasta jooksul ära müüma. Võõrandatud maa põlisrendile, õigus müüa ja pantida. Ostutalusid reform ei puuduta. Ei mingit maa natsionaliseerimist ega kollektiivset maaharimist. Asutava Kogu valimistel otsustati aga toetada Eesti Radikaaldemokraatlikku Erakonda. Demokraadid 1905