Erika Koplimaa LVRKK ST15KÕ2 Kommentaar artiklile „Kauaks veel eesti meest.“ Lugedes ning mõeldes kaasa antud artikli temaatikaga, tekkis paratamatult mõte, milline inimene on selle artikli kirja pannud. Millises ajastus on inimene üles kasvanud ning millised uskumused on mõjutanud tema maailmakogemust, antud juhul kogemust seoses eestlusega. Alati on nõnda – nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid kogemusi ning arvamusi. Olen täheldanud Eestis elades , et inimeste suhtumine eestlusesse on väga erinev ja individuaalne ning mõjutegureid teatud paikapaneva suhtumise kujunemisel on mitmeid. Me elame maailmas, kus kõik on muutuv ning arenev. Erinevad põlvkonnad kogevad erinevaid sündmusi ning sündmused omakorda mõjutavad mõttelaadi. Liikudes ise
saanud. · Minu sugulane Elina Pärgma ei ole ise laulupeol laulnud ning tema oskas selle kohta öelda ainult, et palju rahvast tuleb sinna kokku. · Minu lapsepõlve sõbranna Kai Tiitsaar, kes ei ole samuti kunagi laulupeol käinud, vastas eelnevaga ühtmoodi. · Minu endine klassivend Marko Mei, kes on ise laulupeost osa saanud, vastas palju originaalsemalt ning mitte nii napisõnaliselt. Tema seostab seda avalaulu ,,Koiduga", eestlusega, laulupeo tulega, rahvariiete ning õlletelgiga. · Endine klassiõde Agnes-Carmen Vreimann vastas samuti kohe mõtlemata: ,,Tõnis Mäe Koit!,, · Endise klassivenna Marek Kartau arvates olevat seal kõige suurem aplaus ever! Ma usun, et seda see ka on. *Kõiki neid ütlusi saab võrrelda 2009. aasta laulupeo piltidega, mis on lõpupoole eraldi lehel 7 välja toodud.
Betti Alveri väljenduslaad sobib kaanonisse, sest ta kasutab kauneid sõnu, nagu näiteks ,,läidetud’’ ja ,,räbune’’, mis ei kuulu tavaliselt igapäevase keelekasutuse hulka, vaid on pigem poeetilised. Lisaks on tema kirjavahemärgistus ja esisuurtähe kasutus korrektsed, mis võib tuleneda ka sellest, et ta kasvas üles eesti rahvusliku identiteedi õitsengul, kui Eesti Vabariik alles sündis, ning sel ajal väärtustati oluliselt kõike eestlusega seotut, sealhulgas ka õige eesti kirjakeele ja ilusate sõnade kasutust. Nagu ka vormistuse all mainitud, on Jüri Kolk minetanud esisuurtähtede ja kirjavahemärkide kasutamise, mille tõttu ta ei tohiks teoreetiliselt kaanonisse kuuluda. Kuigi tema sõnakasutus on veidi lihtsam, ei ole see siiski liialt argine ega ka labane. Seega kuulub Alveri luuletus selgelt kaanonisse, kuid Kolgi teose kohta on jällegi raskem järeldusi teha, sest
kasvas plahvatuslikult. 24ndal a 4300 (tsaariajal suurim arv 2800) Vabariigi lõpus uuesti tagasi 200 piirimaile. 4 klassikalise teaduskonna kõrval rajati juurde uusi õppetoole. Kõrgharidust lisaks ülikoolile andsid veel kõrgem kunstikool Pallas ja Tln-s tehnikaülikool, riigi kunsttööstuskool (tarbekunst), konservatoorium, kõrgem sõjakool. Riiklikult üritati kultuuri juhtida Tln-sse. Traditsioonid Tartus siiski liiga tugevad.Teadus - eriline rõhk rahvusteadusted (eesti ja eestlusega tegelevad teadused) Tuntumad keeleteadlased Aavik, Veski, Saareste, Ariste Eeste ajaloolased Moora (arheol), Kruus, Sepp. Anti välja mitmed koguteosed Eesti rahvaajalugu ja Eesti ajalugu. Etnograafia Oskar Loorits. Maailmanimega teadlased. Arstid Puussepp neurokirurgia rajaja, Öpik, botaanikas Lipmaa ja Vilbaste. Kirjandus Gailit, Visnapuu, Under, Tuglas, Merilaas, Alver, Suits, Tammsaare, Metsanurk, Ristikivi, Mälk, Vilde, Luts. Muusika Tubin, Kapp(id), Eller, Tobias
annaabi.ee 
