1220sügis- taanlastel Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa 1220- rootslased Lihulas, ristisid ümberkaudset rahvast. Rootslased löödi puruks! 1223- eestlased ründasid sakslasi, linnused võeti üle. Vastuhaku käigus hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. 1227talv- sakslased saartele, hävitati muhu linnus. Liiguti Valjala alla, saarlased alistusid, ristimine. EESTLSTE ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED ~20 aasta jooksul kaitsti oma maad sõjaline ülekaal vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Täiuslikud relvad, sõjatehnika. Vallutajad head diplomaadid. Vallutades ära liivlased, latgalid ja eestlased- ässitasid nad üksteise vastu. eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid kahandatud vaid kindlate sõjaretkede jaoks. Areng sõjatehnikas. Rootsi löödi tagasi.
9. Ümera ja Madisepäeva lahing, Tartu kaitsmine Ümera 1210,Madisepäeva 1217 ja tartu 1224 10. Kellega tuli võidelda muistses vabadusvõitluses (kallaletungi aeg ja tulemused)?- sakslased(1208-1227)taanlased (1219) rootslased (1220) said lüüa. 11. Miks said eestlased muistses vabadusvõitluses lüüa?sõjaline osakaal oli sakslaste poolel,nad olid head diplomaadid,nende selja taga oli katolik kirik,eestlste omavaheline läbisaamine ei olnud hea,sakslased said koguaeg oma vägesi täiendada. 12. Läti Henriku kroonika-kirjutatud ladina keeles,originaal pole säilinud, 13. Isikud, kuidas on nad seotud eestlaste muinasajaga: a) Jaroslav Tark-vene vürst kes lõi tartu lähedale tugipunkti b) Kaupo-toreida vanem,kes hukkus madisepäeva lahingus d) Lembitu-eestlaste kõige tuntum vanem,kes langes madisepäeva lahingus 14. Daatumid:
Aastal 1227 pärast pikka ettevalmistust võetigi ette siis suur sõjaretk Saaremaale. Võitlema sunniti ka mandrilt pärit eestlasi. Klaassiledaljääl ettevaatlikult liikunud risitsõdijate vägi jõudis esmalt Muhu linnuse alla. Linnus vallutati kuuendal päeval suure tormijooksuga ning järgnesid suured tapatalgud. Seejärel liikus vägi ma rõhutan tugevaima linnuse Saaremaa linnuse alla Valjalas. Kuna aga oli aset leidmas suur verevalamine ning saarlased teiste eestlste poolt üksi jäetud otsustasid nad vabatahtlikult alistuda, sellele järgnes suur ristimine. Ühtlasi oli selle sündmusega lõppenud ka muistne vabadusvõitlus ning eestlased langenud sakslaste võimu alla. Kokkuvõtvalt õeldes olid just saarlased need, kes omasid muistsete vabadusvõitluste ajal kõige aktiivseimate ning endast ohtu kujutavatae tiitlit. Nagu ennist mainitud sai oleks saarlased ning üleüldse eestlased ilmselt kauemaks vabaks jäänud, kui oleks vaid ühte hoitud
Rahvuslik ärkamisaeg oli ka aluseks hilsemale Eesti Vabariigi tekkele. Ei ole mingitki kahtlust, et eestlased suutsid ära kasutada oma võimalust saada iseteadvaks ja jõukamal järjel rahvaks. Teine suurem sõda oma vabaduse peeti aastatel 1918-1920. Võib öelda, et sellel ajal oldi otseses mõttes risttule all. Ühelt poolt püüdsid noort vabariiki vallutada sakslased ja teiseltpoolt Nõukogude Venemaa. Need aastad olid eestlste jaoks otsustavad. Arvatakse, et kui Vabadussõda oleks kaotatud, siis oleksid punase Venemaa juhid kõik mitte vene rahvusest inimesed siberisse küüditanud. Peale Vabadussõja lõppu said eestlased juhtida esimest korda oma riiki ja arendada ilma piiranguteta oma kultuuri. Seda võib pidada järjekordseks positiivesks näiteks sellest, kuidas väikerahval õnnestus ajaloo risttule alt võidukalt väljuda. Alati ei saa negatiivsetes sündmuste käigus kedagi teist süüdistada
annaabi.ee 
