Alber Schweitzer (1875-1965) ,,Kultuur ja eetika" Kaks osa:" Kultuuri allakäik ja taasloomine", ,,Kultuur ja eetika" --Liiga palju mõtteid kokku surutud, võiks olla illustreerivaid näiteid --Raske lugeda, sest väga keerulised laused: Paneb eestleitud utilitaristliku eetika kategoorilise imperatiivi protektoraadi alla --Samas siiski huvitav, sest tihti ei anna otseseid vastuseid, pigem esitab erinevaid vaateid ja paneb neid kahtluse alla. Esimeses osas kirub kultuuri allakäiku. 1. filosoofia roll ühiskonnas on langenud 18.-19. sajandil oli filosoofia avaliku arvamuse juhtija. 19. saj keskel tõusid esile loodusteadused ja sestsaadik on eetilised mõistuseideed kõrvale jäänud. Selles süüdistab ta ka filosoofe
maajumalus Geb, jumal teab miks), mis tasakaalustas stiihilist looduse omavoli. Tsivilisatsioonide tekkega eemaldasime ennast vähehaaval looduse ülemvõimust ja suutsime seda enam imetleda iseeneste kätetööd - kerkisid suured linnad, inimene kehtestas ennast üle kõige ja tundis võimu enesel olevat üha rohkem. Mõistuse väega tegime valmis masinad ja ehitasime üles filosoofia suurejoonelise lossi. Tundsime, et eestleitud maailmas suudame ka ise olla Loojad ja saavutada selles järjest paremaid tulemusi. "Inimvõimetel ei ole piire!" ahhetame progressi najal ennast üles upitades. Veel röögatumalt iseteadvateks saime tänu valgustussajandile. Kõikide positiivsete "võrdsus,vabadus,vendlus" protsesside taustal hakkas ka kõige tavalisemal jõhkardist matsil tunduma, et tema täiesti tavapärased ideed on midagi enneolematut ja neid tuleb kindlasti kõigile teadvustada
tungisid aarjalased mitme lainena Indiasse (sanskriti k Āryavarta – aarjalaste maa) ning asustasid Põhja-Indias järk-järgult piirkonna, kus varem oli eksisteerinud Induse kultuur. Aarjalased leidsid eest juba hääbuva tsivilisatsiooni. Siiski oli Induse äärsete põliselanike kultuuriline mõju veel nii tugev, et aarjalased, kuigi sõjaliselt märksa võimsamad (kasutasid hobust ja sõjavankrit), sulandusid suurel määral eestleitud kultuuri ning võtsid sealt üle ka selle vaimseid väärtuseid. Aarjalased tõid kaasa sõjaväelise ja ülimalt hierarhilise hõimudemokraatliku ühiskonnakorralduse ning varasemast paremad relvad ja tööriistad. Põhja- Indias vallutatud aladel rajasid aarjalased nn veedade ajastul (u 1200‒ 500 eKr) oma väikeriigid. 3.2. Aarjalaste elukorraldus: Indiasse jõudes omandas aarjalaste omanimetus – ārya – üliku ja