reisiks ta koori laulud kõlasid Moskvas linna 800. aastapäeva juubelipidustustel. Anne esinemised 1930ndatel aastatel õnnestus Annel kooriga esineda korduvalt Tallinnas, Tartus ning paljudes Click to edit Master text styles teistes linnades ja asulates üle Second level Eesti, tutvustades sel moel Third level eestlastelegi omapärast setu Fourth level mitmehäälset rahvalaulu. Fifth level Siitpeale tuli Anne Vabarna andeka laulikuna hästi tuntuks üle kogu maa. Anne vanaduspõlv Lauliku vanaduspõlve ei sobi kuidagi nimetada muretuks. 1950ndate lõpus Click to edit Master text styles
pöördus sellekohase palvega tsistertslaste poole,kes rajasid Eestisse 1228. aastal Kärkna ja sadakond aastat hiljem Padise kloostri. Kärkna jääb praegusele Tartumaale, Padise Harjumaale.Ka Rapla kiriku ehitajateks on peetud Padise tsistertslaste kloostri munki.Tallinnas oli püha Miikaeli nunnaklooster. kokku rajasid nad Eestisse 5 kloostrit.Tsistertslased tõid endaga kaasa uued tööriistad ja töövõtted, mida nad meeleldi eestlastelegi õpetasid.Ka vesiveskite ehitamine levis koos tsistertslaste «mungamajade» ehk kabelitega.Täpselt ei teata, kui palju vendi Kärknas ja Padisel tegutses.,kuid arvatakse, et kummaski kloostris elas 3040 munka.Tsistertslaste nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud.
O. Väisänen 1931.a. juunis Anne ja ta 3-liikmelise koori esinema Helsingisse kultuurikongressile. Soome ajalehed polnud kiitusega kitsid: andekas laulik, julge esineja, võrratu improvisaator jne. Helsingis käigu ajal talletati ka Soome Kirjanduse Seltsi heliarhiivis fonograafirullidele 37 näitefragmenti Anne Vabarna repertuaarist. 1930-ndatel aastatel õnnestus Annel kooriga esineda korduvalt Tallinnas, Tartus ning paljudes teistes linnades ja asulates üle Eesti, tutvustades sel moel eestlastelegi omapärast setu mitmehäälset rahvalaulu. Aastatel 1932-1935 osales ta näiteks Muusikamuuseumi ja Tori kohaliku muuseumi poolt organiseeritud ringreisidel, esinedes kokku 214 erinevas kohas 404 lauluga. Tema kavasse kuulus tervituslaul (improvisatsioon), hällilaul, sõjalaul, mõrsjaitk, mängulaule ning lüürilisi laule. Siitpeale tuli Anne Vabarna andeka laulikuna hästi tuntuks üle kogu maa. 1930-ndate lõpus viidi A. Pulsti ja H
võib olla põhjuseks, et arhitektid tutttavamate lahenduste poole kalduvad. Vast seepärast valisid paljud riigid Hannoveri maailmanäituse paviljonide kandekonstruktsioonide materjaliks puidu, et nii näidata oma riigi tehnilist taset. Oma arhitektide ja inseneride inertsi ületamiseks ning neile kogemuste andmiseks otsustasid soomlased, et Lahti linna rajatav uus kontserthall peab tulema puidust. Jutt on Sibeliustalost, mis peaks eestlastelegi teada olema. Kuigi ehituse organiseerimiskomiteed juhtis Soome peaminister Paavo Lipponen isiklikult ja Soome riik toetas projekti 41 miljoni margaga, langetas Lahti linnavolikogu otsuse projekti kasuks napi häälteenamusega üsna hiljuti, mais 1998. Tulemuseks on aga üks maailma parima akustikaga kontserdisaale ja Lahti linna uus turismimagnet. Peale Sibeliustalo valmimist on Soomes puidu kasutamine suurtes ühiskondlikes hoonetes kasvanud hüppeliselt. Jalgratast ei pea leiutama
annaabi.ee 
