- . - , . , , . 20- - , , . , - , : , -, . . - , , . . 5 - -. . , . -, , , . 6 . , moodustustiste: , , , 13 . , , , . , väljarändeliikumine , 200 000 ( , 20% eestlaskonnast). Siirdunute 15 000 19. , . 7 Pc 40. c , . , , , . . , , . , , , . , , . XIX , , . XIX XVIII , . , : XIX XX . (-, , .), 80% , . , , . , 1920- . 500 , . 200 . . , .
toimus alamsaksa keeles ja kiriklik tegevus ladina keeles. Eestikeelne kultuur oli suuline, kirjakeel puudus. 3)Rootsi aeg(1550-1700) eesti keel oli endiselt alamklassi keel, alamsaksa keele kõrvale tekkis piiblikeelena ülemsaksa keel ja administratsioonikeelena rootsi keel. Ladina keele osatähtsus kahanes. Linnad mitmekeelsed, maapiirkonnad eestikeelsed, loodi eesti kirjakeel, perioodi lõpul oli u 10% eestlaskonnast kirjaoskajad. 4)Mõisaaeg(1700-1860)algas eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi koosseisu. Mõisad ja pärisorjus. Rootsi keel taandus, saksa keele kõrvale tõusis vene keel.Eesti keel jätkuvalt alamklassi keel. Kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust. Vaimuliku kirjanduse kõrvale tekkis ilukirjanduse keel. Regilaul asendus riimilise rahvalauluga. 5)Ärkamisaeg(1860-1880)asjaajamis- ja kultuurikeel- saksa keel, eesti keel endiselt alamklassi keel,
kunagi leida uud kodumaad kuskilt mujalt. Edaspidised generatsioonid ei ole enam võimelised ratsionaalselt Eestit meelde tuletada ja omariikluse mõttest aru saada. Sel hetkel olid paljud Eesti noored kasvanud üles hoopis USA-s, Austraalias või Kanadas ja nad on amerikaniseerunud – nad tunnevad end küll eestlastena, kuid rohkem ameeriklastena kui eurooplastena. „Vaba Eesti“ ajalehe üheks ülesandeks oli vältida eesti noorema generatsiooni eemaldumist eestlaskonnast. See leht oli veidi radikaalne, kuid noored peavadki kandma uusi mõtteid, mitte kopeerima vanematelt. Mulle meeldis väga selles loos tsiteeritud Nathan Marsh Pusey tekst. „Formaalne hariduslik kasvatus peab panema noored inimesed nägema, et need väärtused, mis nad on endasse peaaegu automaatselt neid ümbritsevast kultuurist absorbeerunud, ei ole tingimata kõrgeimad väärtused. Noored inimesed peavad muutuma rahuldamatuks selle kultuuri suhtes, mida nad aktsepteerivad,
oblasti piirides- paiknevad lähestikku, ühendusteed on head ja omavaheline suhtlemine pidev. Vanimaks päris eesti külaks Lääne-Siberis ongi Viruküla ehk Revel hiljem Vana- Viru (Starõi Revel), mis asub 120 km kaugusel Omskist ning on asutatud 1861. A. Nigoli9 arvates olid esimesteks, kes Eestist otse Virukülla jõudsid, Mahtra sõjast osavõtjad. Enne 1890. aastaid moodustasidki põhiosa Lääne-Siberi eestlaskonnast väljasaadetud. Virukülas oli oma kool ja palvemaja. Praegu käivad Vana-Viru lapsed koolis naaberkülas Orlovkas (asustatud 1925 Rootsi küla ümberkaudsete külade elanikega). Külanõukogu andmetel (need arvestavad passi märgitud rahvust, mitte keeleoskust) oli 1997. aasta algul küla 95 elaniku hulgas vaid 21 eestlast, kuid kohalikud andmed rahvusliku kuuluvuse kohta pole eriti usaldatavad. Virukülast (Vana-Viru) lahkus 1914. aastal hulk inimesi asendilt soodsamasse Uus-Virusse
annaabi.ee 
