1905. aasta aprillis valiti Poska linnapeaks ja Päts linnapea abiks. Keskvõim polnud omavalitsuste reformimise plaaniga sugugi rahul ning seetõttu suleti ,,Teataja" ja kindralkuberner andis käsu arreteerida kõik juhtivad eesti poliitikategelased. Raplas toimunud sõjakohus mõistis Pätsi mässulise tegevuse pärast surma. Päts põgenes 1906. aastal kolmeks aastaks Soome, kus ta sõlmis tihedad sidemed Peterburis asuva eestlaskonnaga. 1908. aastal nägi Päts üle aastate oma perekonda ning kuuldes segadusest tema surmaotsuse ümber pöördus perekond vabatahlikult Tallinna. Pätsile määrati 9-kuuline vanglakaristus. Ajal, mil Päts vanglas oli, suri ta naine Helma tiisikusse. Pärast vanglast naasmist jätkab ta raskustega poliitikategevust. Tema suureks teeneks Eesti rahvale oli kindlasti Eesti rahvusväeosade loomine. Ta valiti ka Ajutise Valituse juurde moodustatud Maanõukokku
omavalitsusorganitele. Koos Jaan Poskaga tegi ta suure töö eesti-vene valimisliidu kujunemiseks. Linnavolikogu liikmeks valiti K. Päts 1905. a. aprillis ning veidi hiljem ka linnapea abiks. Sama aasta sügisel sai temast linnapea kohusetäitja. Sündmuste arenedes asus Päts mõõdukamale positsioonile. 1906. a. siirdus K. Päts Soome, kus ta viibis 3 aastat. Ta sõlmis tihedad sidemed Peterburis elava arvuka eestlaskonnaga. Tema õhutustel asutati kirjastusüksus ja loodi uus ajaleht. 1908. a. suvi oli õnnelik Pätsu isiklikus elus. Ta sai pärast mitme aasta järgi taas kokku oma perekonnaga. 1901. a. oli ta abiellunud Helma Peediga, keda tundis juba gümnaasiumipäevilt. Välismaale põgenemisel jäi perekond maha. Nüüd said abikaasad koos kahe pojaga jälle kokku. Saanud teada, et tema surmaotsuse ümber on suur segadus, sõitis K. Päts 1909. a.
Rahvusluse kandmine. Ühtlasi oli see ka seltsielu. Repertuaari valiti, mis kunagi oli olnud Eestis, taastada omaaegseid lavastusi. Uuenduste ja erinevate moevoolude sissetung oli peaaegu võimatu, püüti säilitada vanu traditsioone. Kuid see ei tulnud kasuks. Esineti ESTO-del (eestlaste ülemaailmsed kokkutulekud). Piiravad tegurid: · Tegutsetakse harrastustruppides · Puudub korralik materiaalne baas · Publik piirdub peamiselt eestlaskonnaga · Vähe lavastajaid operetinäitlejaid oli palju läände läinud, kuid lavastajaid mitte · Konservatiivne repertuaarivalik piirab arengut elu on edasi läinud. Stockholmi Eesti Teater (SET) Tegutses 1954 1998. Üldiseks peetakse parimaks väliseesti trupiks. Juhtisid Lensi Römmer, Edmar Kuus, kes olid abielupaar. Römmer dramatiseeris ja lavastas. Enne sõda oli ta Töölisteatri näitleja olnud, kuid
annaabi.ee 
