Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"eestlasigi" - 4 õppematerjali

Priit võigemast
8
doc

Priit võigemast

lennurünnakuid ja Moskvas toimunud pantvangi-draamat, mis viis Tsetseenias peetava sõja Venemaa pealinna. Samas on näidendi ajatundlikkust rõhutanud Suurbritannia arvustajad, kui nad kirjutasid Londonis lavastatud "Terrorismist". Tumedat verd siberlastest vennad Presnjakovid on isiklikult Moskvas terroriga kaudselt kokku puutunud ­ tihti peatab neid miilits, et kontrollida nende dokumente. Priit Võigemast usub, et see vene näidend raputas eestlasigi. Tema meelest sobis see näidend siia kas või sellegi tõttu, et eestlased hoiavad maailma suitsiidiedetabelis visalt liidrikohta Fakte Priit Võigemastist Täielik nimi: Priit Võigemast Haridustee: Alu Algkool, Rapla Laste Muusikakool, Rapla Ühisgümnaasium, EMA Kõrgem Lavakunstikool Sünniaeg ja -koht: 18.04.1980 Pikkus: 178 cm Kaal: 65 kg. Silmade värv: hall Juuste värv (originaal): pruun Vanemate nimed: Heli, Jüri

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
Eesti kultuuriajalugu 2010 a
10
doc

Eesti kultuuriajalugu 2010 a.

· keskajal tekkisid kirikukoolid (toomkoolid, kirikukoolid, linnakoolid, kloostrikoolid: võimalus mõnel üksikul eesti soost inimesel) koolikohustust ei olnud o toomkoolid 7 vabakunsti õppimine (grammatika, dialektika, retoorika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika) o kloostrikoolid õppeaeg kuni 16 aastat võimalik, et õppis eestlasigi o linnakoolid ladina keel, teoloogia, saksa keel ja kirjandus o linnades said talupojad õppida käsitööd (õpipoiss, sell, meister) eestlasi gildides ei olnud, nemad olid mustemate tööde peal (pottsepad, nööripunujad, kiviraidurid, skulptorid. · Reformatsioon o eestikeelse kirjasõna teke o 1535 ­ Wanradt-Koelli katekismus · peale Liivi sõda ­ vastureformatsioon

Ajalugu → Eesti kultuuriajalugu
45 allalaadimist
Eesti kultuuriajalugu eksami küsimustele vastused
20
doc

Eesti kultuuriajalugu eksami küsimustele vastused

 keskajal tekkisid kirikukoolid (toomkoolid, kirikukoolid, linnakoolid, kloostrikoolid: võimalus mõnel üksikul eesti soost inimesel) koolikohustust ei olnud o toomkoolid  7 vabakunsti õppimine (grammatika, dialektika, retoorika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika) o kloostrikoolid  õppeaeg kuni 16 aastat  võimalik, et õppis eestlasigi o linnakoolid  ladina keel, teoloogia, saksa keel ja kirjandus o linnades said talupojad õppida käsitööd (õpipoiss, sell, meister)  eestlasi gildides ei olnud, nemad olid mustemate tööde peal (pottsepad, nööripunujad, kiviraidurid, skulptorid.  Reformatsioon o eestikeelse kirjasõna teke o 1535 – Wanradt-Koelli katekismus

Ajalugu → Eesti kultuuriajalugu
47 allalaadimist
Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

aasta vahel. Eesti oli küll küps muutuma sisserände maaks, kuid tulijaid oli palju rohkem, kui Eesti suutis vastu võtta. Nii kujunes neist sisserändajaist kiiresti Eestile võõras ja vaenulik tulnukrahvastik, mis koosnes valdavalt venelastest. Tuli muidugi ka teiste NSV Liidu rahvaste esindajaid, kuid needki venestusid Eesti tulnukrahvastiku hulgas elades. Siiski leidus sõjajärgsete sisserändajate hulgas märkimisväärne hulk ida-eestlasigi. Nende enamik sulas hoopis põlisrahvastiku koosseisu. Põlisrahvastikuga liitus samuti teatav hulk ingerisoomlastest ja karjalastest sisserändajaid. Need inimesed kujutasidki endast sõjajärgse sisserände normaalset, rahvastikuprotsesside loomuliku kuluga kooskõlas olevat osa. Pärast taasiseseisvumist muutus Eesti jälle väljarändemaaks. Demograafilise kriisi oludes on väljaränne muidugi ebaloomulik, seda põhjustab peamiselt tulnukrahvastiku olemasolu. Ent viimasel ajal on

Geograafia → Ühiskonnageograafia
58 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun