KUIDAS MUUTUS EESTLASTE ELU PÄRAST MUISTSET VABADUSVÕITLUST? Eestlaste muistne vabadusvõitlus on üks osa Balti ristisõdadest. Vabadusvõitlus toimus Eesti aladel aastatel 12081227. Vabadusvõitluse eesmärk oli vastu võidelda ristiusustamisele. 1208. aastal ründasid kristlased esmalt Sakala maakonda tungiti kodudesse ja tapeti kõik, mis ette jäi. Eestlasid ründasid omakorda kristlasi, saates malevaid liivlaste ja latgalite maaalasid rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Selles võidus oli oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. 1212
Koostöö venelastega-saadeti abivägesi., said peksa tallinna all, lahkuti. peale seda tuli vürst vjatsko venemaalt-sisuliselt oli see eestlaste ründamine.Tartu kaitsmine-sakslaste võim suurenes jälle, hakkas piiramine, sakslased vallutasid linnuse tormijooksuga. nüüd oli terve eesti mandriosa vallutatud sakslaste poolt.Lõppvaatus Saaremaal 1227.-sakslased kogusid suure väe,mindi Muhu linnuse alla,paljud eestlased tapeti,sakslased tungisid linnusesse;edasi liiguti Valjala alla,eestlasid asusid läbirääkima ,ristiti kogu Saaremaa.Muistne vabadusvõitlus jõudis lõpule ja sellega lõppes ka muinasaeg. Allajäämise põhjused-sõjaline ülekaal oli vastase poolel,ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed,hea väljaõppe ja kogemustega; neil oli parim relvastus,samuti
○ Puudus usk võita ○ Esialgu puudusid liitlased ○ Osa rahvast toetas Punaarmeed Murrang Vabadussõjas ● Laidoner sai sõjaväe ülemjuhatajaks ● Tuli abi liitlastelt ● Sõjaväe varastatus paranes ● Pitka soomusrongid Jaanuaris 1919 vabastati Tapa, Rakvere, Narva ja Valga 31. jaanuar 1919 Paju lahing, ● Surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov ● Eestlasid kaotasid 156 meest, Punaarmee 300 meest ● Eestlased võitsid Kevadeks 1919 Eesti territoorium vaenlastest vaba Eestlased hakkasid tegema koostööd Vene valgetega Landeswehri sõda ● Landeswehr Läti maakaitsevägi (Juhiks Rüdiger von der Goltz) ● Eesmärgiks Balti hertsogiriigi loomine ● Aprillis oli toimunud riigipööre, mille tulemusena Ulmanise valitsus Lätis asendati
järveni. Selle diviisi lõik oli vast kõige rahulikum. Samas oli tunnetatav Rahvaväe meeleolus arvamust, et Landeswehr on puruks löödud, siis miks siis sellises olukorras peab Eesti sõdur surema võõra maa pärast. Sõda hakkas muutuma ebapopulaarseks. Sõdurite hulgas levivaid meeleolusid võimendasid vasakpoolsed erakonnad. Sõja lõpetamise kasuks rääkis ka Eesti üha halvenev majandustegevus. Ka välispoliitiline aspekt - Antandi riigid, mis Vabadussõja algusjärgul toetasid eestlasid, hakkas üha enam toetama loodearmeed, eestlastele ei tuldud enam suhteliselt milleski vastu ja poliitiline vastutulematus - eestlased olid tegutsenud Pariisi rahukonverentsil selle lootused, et lääneriigid annavad de jure tunnustuse, aga nüüd sai selges, et seda ei tule. Selline poliitiline vastutulematus lääneriikide poolt ajendas veelgi seda mõtet, et sõda tuleks ära lõpetada. Ei saa mainimata jätta ka Eesti ja Vene suhteid
annaabi.ee 
