ülemprokurör V. Sabler, aukülalised. Kokku oli tulnud hulgaliselt palvetajaid mitte ainult ümberkaudsetest küladest, vaid ka teistest kubermangudest. Jumalaema Uinumise kirikus peeti Jumalikku Liturgiat ja toimus ristkäik Jumalaema imettegeva ikooniga. Vastasutatud koguduse koosseisu kuulusid nunn Varvara ja kolm kuuletujat. Ent juba 1891. Aasta lpuks koosnes kogudus kahest halastajaest, 21 kuuletujast, 22 orbudekodu kasvandikust (neist kaheksa eestlannat). Elu oli algul üpris ränk, ning seepärast oli nende väheste dede töö teliselt usuvägilaslik. Puudusid vajalikud eluruumid ja majandushooned. Koguduse avamise päevaks oli valmis ainult üks puust maja, millest varsti sai kloostri haigemaja. Pühtitsa kloostri elanike vaimulik tase on küllaltki krge ning just seepärast soovivad paljud vastavatud kloostrid oma kloostriülemateks just Kuremäel nunnakogemuse saanud desid.
Sofi Oksanen Sofi Oksanen on loonud realistliku ja kaasakiskuva raamatu, mis räägib värskeid tõdesid elust. Raamat räägib Annast, noorest naisest, kellel on toitumishäired. Raamatus jälgitakse ka tema ema, Katariina elu enne kui ta saab Anna. Katariina on eestlane, kes abiellus soomlasega. Pere elab väikeses Soome linnas. Naine peab suures osas loobuma oma minevikust, suguvõsast ja kõigest tuttavast. Elu ei laabu ka Soomes, sest eestlannat, keda kõik peavad lihtsalt tiblaks, ei võeta omaks, ta ei leia tööd ega sõpru. Vastne abikaasa, kes käib Moskvas ehitamas, hakkab peagi oma voli järgi lustima ning murrab truudust. Raamat jutustab kolme generatsioon naistest, perekonnast, armastusest. Kuidas on meie nooremate generatsioonide arengule mõjunud see lõputu vaikimine ja varjamine, topeltelude elamine. Peakangelasel on see viinud söömishäireteni, sest söömine on kontrollitav ja turvaline
punkte ja ta tõusis esmakordselt maailma edetabeli 71. kohalt kõrgemale. Nädal hiljem sai treier oma esimestel maanteesõidu maailmameistrivõistlustel grupisõidus kahekümnenda koha. Treieri hea tulemus läks ebaõnne või ehk väheste kogemuste nahka. 20. koht oli just täpselt ootuste piiril. Eelviimasel ringil, kui peagrupp kenasti koos püsis, ei saanud Treier esimeses joogipunktis veepudeleid kätte. Klubi Michela Fanini, kelle juures Treier sügisel stazeeris, tahtis eestlannat nii väga, et ei andud talle hetkekski rahu. Klubi boss tiirles MMil, leping peos, ümber Treieri kui meenäljas karu. Treier luges lepingu läbi, kuid ei haaranud sulepea järele, vaid palus olla kannatlik küll jõuab. Lõpuks kolmandal oktoobril aastal kaks tuhat kuus sõlmis Treier esimese eestlannana profilepingu Itaalia klubiga Michela Faininiga. Leping saadeti Treielile faksiga. Asja tegi eriti meeldivaks see, et uuel kontrahtil oli
annaabi.ee 
