eestis ka võimlemise ajaloo alguseks 28. millal avati esimene ametlik eesti spordiselts 1896 Esimese ametliku eesti spordiseltsina asutati Saadjärve Jalgratta Sõitjate Selts 29. esimesed kehakultuurialase kõrgharidusega lõpetajad 1913 - Anton Õunapuu lõpetas Helsingis kehakultuuriõpingud, saades esimeseks kõrgharidusega kehakultuurispetsialistiks Eestis 1915 - Helsingi Ülikooli Võimlemisinstituudis sai esimese eestlannana kehakultuurialase kõrghariduse Anna Raudkats 30. esimene eestikeelne spordiväljaanne 1920 Ilmumist alustas "Eesti Spordileht", lõpetas 1940; seejärel ilmus ajakiri "Kehakultuur" 31. millal asutati ESK 1922 Asutati Eesti Spordi Keskliit (ESK), mille esimeheks valiti Gustav Laanekõrb 32. eesti esimene asutus, kus hakati andma kõrgharidust 1928 Tartus hakati andma kehakultuurialast kõrgharidust - Tartu Ülikooli juurde loodi Kehalise Kasvatuse Instituut. 33
Eelviimasel ringil, kui peagrupp kenasti koos püsis, ei saanud Treier esimeses joogipunktis veepudeleid kätte. Klubi Michela Fanini, kelle juures Treier sügisel stazeeris, tahtis eestlannat nii väga, et ei andud talle hetkekski rahu. Klubi boss tiirles MMil, leping peos, ümber Treieri kui meenäljas karu. Treier luges lepingu läbi, kuid ei haaranud sulepea järele, vaid palus olla kannatlik küll jõuab. Lõpuks kolmandal oktoobril aastal kaks tuhat kuus sõlmis Treier esimese eestlannana profilepingu Itaalia klubiga Michela Faininiga. Leping saadeti Treielile faksiga. Asja tegi eriti meeldivaks see, et uuel kontrahtil oli palganumber märgatavalt suurem kui MMi ajal pakutud lepingul. Muidugi raha, mis naiste rattaspordis makstakse, ei küüni ligilähedaltki meeste summadeni. Kuid piisav, et pere ära toita. Lisaks palgale oli Treieril klubi poolt ette nähtud tasuta elamine ja söök ladudest sai toiduaineid, millest roogi valmistada, ja puhuti käidi restoranis
Maksimilian Kuusik sai III-IV koha. Peeti esimesed autosõidu võistlused 1913 Anton Õunapuu lõpetas Helsinkis kehakultuuriõpingud, saades esimeseks kõrgharidusega kehakultuurispetsialistiks Eestis. Peeti esemene jääpallimats 1914 Peterburis hakkas ilmuma Tõnu Võimula toimetusel "Jõu Ilm", esimene iseseisev spordiväljaanne eesti keeles 1915 Helsinki Ülikooli Võimlemisinstituudis sai esimese eestlannana kehakultuurialase kõrghariduse Anna Raudkats 1916 Esimese spordiliiduna asutati Tallinna Jalapalli Liit, mis aga lõpetas tegevuse järgmisel aastal 1917 Ilmus esimene "Spordi kalender". Peeti esimesed esivõistlused kergejõustikus. Ilmus eesti keeles Lauri Pihkala "Poiste spordiõpetus" 1918 24. veebruaril kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Asutati Kalevlaste Maleva 1919 30. novembril korraldati Eesti Spordikongress, kus otsustati ellu kutsuda Eesti Spordi Liit
annaabi.ee 
