89. 2.1 Eesti talvine kergejõustikumeistrivõistluskõrgushüppes ( 2011 a.) Eesti talvistel kergejõustikumeistrivõistlustel võitis naiste kõrgushüppe tulemusega 1.85 Anna Iljustsenko.Teise koha sai Liisa Haabpiht (1.65) ja kolmanda Margarita Barankova (1.60). 2.2 Euroopa karikavõistlus Toimus Soomes, Jyväskyläs 2008 aastal. Kõrgushüppes esinesid Eesti naised tagasihoidlikud. Parimana ületas Moonika Kallas 1.69, millega tõusis 1747 punktiga üldarvestuses eestlannadest parimale, 16. kohale. Ebe Reier ületas 1.66 ja on pärast kahte ala 1737 punktiga 17. kohal. Naiskonna esinumber Kaie Kand ületas 1.66, mis jääb ta isiklikule tippmargile 9 cm alla. Kand jätkab 1724 punktiga 19. kohal.
kaheksandas kümnes. Pärast esimest distantsi kuulutas veel head vormi, teise sõidu järel tunnistas selle kadumist. · Kadri Lehtla (laskesuusatamise sprindi 64., 15 km 45., teatesõidu 18.) Eelmised tiitlivõistlused on näidanud, et temas peitub palju rohkem. Pidanuks mõtlema, kas olümpiahooaeg on ikka sobiv aeg tuleviku tarbeks põhja laduda. · Sirli Hanni (laskesuusatamise sprindi 84., teatesõidu 18.) Võistles küll pooltõbisena, ent oli eestlannadest nõrgim ning kokkuvõttes punase laterna piirkonnas. Kui soovib kuhugi jõuda, peab paranema nii sõidukiirus kui ka laskmise täpsus. · Kristel Viigipuu (laskesuusatamise sprindi 83., teatesõidu 18.) Võimalik, et selles nimekirjas pisut ebaõiglaselt tegemist on alles noore sportlasega, kelle suhtes polnud mingeid ootusi. Kuid vaevalt neiu isegi 83. kohta 9 paremini hindab. · Deyvid Oprja (suurslaalomi 66., slaalomis katkestas)
Tulemus on Rootsi eestlase Kadi Viigi sõnutsi mentaliteedi nihe: kui vanema põlvkonna mehed peavad seksi ostmist enesestmõistetavaks, siis noored mehed mitte. Uuringud näitavad, et prostituudid kannatavad samasuguste traumade käes nagu sõjavangid, vägistamise ja piinamise ohvrid, ja seda lihtsalt seetõttu, et nad on prostituudid. Keha ja seksuaalsuse kaubaartikliks muutmine on alandav. Aasta-aastalt väheneb eestlannadest prostituutide hulk Tallinna sadades lõbustusasutustes. Samal ajal nõudlus kasvab. Tallinna bordellides on tööjõuga kitsas käes. Põhiline prostitutsioonipump on Ida-Virumaalt ja muidugi illegaalsed immigrandid, tüdrukud endise NL aladelt. Valikuvabadusest saame rääkima hakata siis, kui Ida-Virumaa pere-emal on kodukohas võimalus samasuguse sissetulekuga tööle.
arvatud vähearvukas aadel. Viimasel juhul on tõenäoliselt tegemist teenistusaadlikega, st vastavale teenistusjärgule tõusnud riigiametnikega, nagu oletab R. Pullat. Suur osakaal oli sõjaväelastel52. Eestlaste hulgas domineerisid muidu alamad seisused. Tööstuses töötajad moodustasid 1897. aastatel Peterburi eestlastest 52 % ja teenijad 24,9 % 53. Majateenijad või toatüdrukud olid vadavalt naised. 1869. aasta andmeil pidas töötavatest eestlannadest seda ametit 66,21 %, aga töötavatest eesti meestest oli majateenijaid 14,72 % 54. Tervelt 63,7 % eestlastest olid vallalised, kusjuures meeste ja naiste suhtarv oli tasakaalus. Algkoolist kõrgem haridus oli haruldane nähtus: 1897. aasta rahvaloenduse andmeil oli 48 Karjahärm, Sirk 1997: 20-23, 26-30, 60-63, 157-162, 170-172, 188-193 49 Pullat 1981: 22 50 Samoilov 1991: 9 51 Pullat 1981: 26 52 Pullat 1981: 43 53 Pullat 1981: 41, tabel 9 54 Rustemeyer 1996: 105, tabel 12 ja 13
40 kõige väiksem protsent (9%) nasiklientidest on avastanud enda jaoks parimaks lahendiks vaid loodusliku kosmeetika kasutamise ja soetamise. Järeldusena võib välja tuua, et kümne aasta jooksul on toimunud jumestusharjumustes väga suur muutus. Vastajad ei soovi välja näha nagu filmidiivad kahekümnendatest. Samuti ei eelista nad ka end meikida viisil, kuidas viiekümnendatel tegi seda Egiptuse naine. Vastupidi – eestlannadest naistarbijad soovivad välja näha loomulikumad kui kunagi varem. Liigset dramaatilisust tänapäeva ühiskonnas ei peeta jumestamisel populaarseks. Naiste kohta, kes ei ole oma jumestusharjumusi muutnud, võib öelda, et viimased kuuluvad nende inimeste hulka (34% uuringute tulemustest), kes planeerivad väga detailselt oma oste ette. Säärane klient teab jumestustoodete kauplusesse astudes täpselt ette, mis toote ostab. Tarbija otsib utilitaarset kasu, ta
annaabi.ee 
