jaanuaril hakati agaralt ja efektiivselt oma alasid tagasi võitma. Tungiti isegi Petrogradi ja Riia alla. Siiski edasi ei mindud, sest põhieesmärk oli saavutatud - Võõrväed olid Eestist välja aetud. Niisiis arvan, et kuigi Eesti iseseisvumine on nii ime kui ka asjade loomulik areng, kaldun siiski rohkem esimese variandi poole. Meie kodumaa pidi iseseisvuma varem või hiljem - siis kui aeg selleks küps on. Kuid tol ajal näis see suhteliselt võimatuna, Aga eestlaed suutsid võidu saavutada koos abiväega ning saimegi endale iseseisva riigi.
kuigi neid oli 2 korda rohkem, eestlaste kõige suurem kaotusUgandi ja Sakala langesid, langes Lembitu(eestlaste vanem, varane kangelane), saklaste poolt langes truu vanem Kaupo(toetas saklasi ja oli külastanud Roomat) 1219.a. rahvas ristiti ja taanlased tulid Tallinna lähedalt ja pidasid lahingu, eestlased kaotasid, taanlase laevastik Tallinnas, Valdemar II 1220.a. lõid eestlaed Lihula ligidal/vallutasid eestlasedrootslased löödi minema(eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega) 1220ndakstaanlased valluanud Põhja-Eesti, sakslased Lõuna-Eesti, keskmine osa, toimus võiduristiminesüüdistati üksteist(taanlased saklasi ja vastupidi), külade juurde paigutati puuriste, et näidta, et ristimine oli seal juba toimunudnäitab, et ristimine oli maa vallutamise ettekääne 1221.a
· 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. · 10. juuni Sõlmiti vaherahu Landesveeriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. · 19. juuni Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Limbazi lähedal. · 22. juuni Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile. · 23. juuni Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana. · 30. juuni eestlaed jõudsid Riia alla. · 3. juuli Landesveeriga tehti vaherahu. · 23. august Karl Parts määrati Eesti soomusrongide diviisi ülemaks. · 17.18. september - Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. Jaan Soots ülendati kindralmajoriks. · 21. september Johan Pitka ülendati kontradmiralks. 12 · 28. september algas Loodearmee pealetung Petrogradile, mida toetasid eesti üksused
13. sajandi ristimine oli väline, sest vaatamata ristimisele kummaradsin inimesed ikka paganaid. Tõeline ristiusustamine sai alguse allesreformatsiooni ajal. 13. sajandi arusaam kristlastest ja mitte kristlastest on, et ristimine ongi ju leping inimese ja jumala vahel Seega makasn kirikule kümnis ja mu tasu on lunastus. Sellest kirjutas ka Hendriku Liivimaa kroonika. Uuspaganlikud tegelased arvavad, et eestlaed on nii visad, et ristiusku ei ole nad siiamaani sisimas vastu võtnud. Risitikusk levis ka enne vallutust, aga vähem, oli ka oluordi, kus misjonär lihtsalt koksati maha. Aga suurem osa ikkagi ei olnud ristiusust huvitatud. Liivimaa poliitiline ajalugu XIII saj (pärast 1227): Alna Balduini tegevus. Alna Balduini oli tsistertslaste kloostri munk, paavsti Gregorius IX legaat Baltimaades, Põhja-Eesti, Kuramaa ja Zemgale piiskop (1232-1236). Tegutses Vana-
annaabi.ee 
