Selleks on nad oma hooldatavad rumalaks teinud ja hirmutavad neid. Alaealisusest välja tulla on raske, sest mingil määral see meeldib inimestele. Samuti on sellest raske välja tulla, kuna siiani ei ole inimene oma mõistust kasutanud ning esimesed sammud on väga rasked, kuid edasi on juba veidi kergem end ise harida ja jõudsalt edasi astuda. Valgustuse eelduseks on üksnes vabadus, seega võib valgustuse vaid tasapisi saavutada. Revolutsiooniga vabanetakse vaid ühest eestkostjast, kuid peagi asub tema asemele keegi teine. Selleks, et valgustust teoks teha, peab mõistuse avalik kasutus olema vaba igal ajal, samas kui eratarvitus võib olla tihti piiratud, kuid ei takista valgustuse edenemist. Oma mõistuse avalik tarvitus on see, kui keegi jagab oma mõtteid ja teadmisi publiku ees. Eratarvitus on aga see, mida isik teeb oma mõistusega enda ametis või teenistuskohas. Avalikul kasutamisel pole piiranguid ning isik avaldab enese kindlaid mõtteid
elukohta muuta. (4) Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. §15. Alaealise ja eestkoste all oleva isiku elukoht (1) Piiratud teovõimega alaealise elukohaks loetakse tema vanemate või eestkostja elukoht. Kui vanemad elavad lahus, on alaealise elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab. (2) Kui piiratud teovõimega alaealine elab vanematest või eestkostjast eraldi, võib tema elukohaks vanema või eestkostja nõusolekul lugeda ka koha, kus alaealine alaliselt või peamiselt elab. (3) Eestkoste all oleva piiratud teovõimega täisealise isiku elukohaks loetakse eestkostja elukoht. Eestkostja nõusolekul võib selle isiku elukohaks olla koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht määratakse faktilise elukoha järgi. Elukoht võib olla ka mitmes kohas, seondub KOVi üksustega.
elukohta muuta. (4) Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. §15. Alaealise ja eestkoste all oleva isiku elukoht (1) Piiratud teovõimega alaealise elukohaks loetakse tema vanemate või eestkostja elukoht. Kui vanemad elavad lahus, on alaealise elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab. (2) Kui piiratud teovõimega alaealine elab vanematest või eestkostjast eraldi, võib tema elukohaks vanema või eestkostja nõusolekul lugeda ka koha, kus alaealine alaliselt või peamiselt elab. (3) Eestkoste all oleva piiratud teovõimega täisealise isiku elukohaks loetakse eestkostja elukoht. Eestkostja nõusolekul võib selle isiku elukohaks olla koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht määratakse faktilise elukoha järgi. Elukoht võib olla ka mitmes kohas, seondub KOVi üksustega. §16. Tegevuskoht
elukohajärgse KOV pädevale asutusele. Rahvastikuregistrist sõltuvad maksud nt. Piiratud teovõimega alaealise elukohaks on tema seaduslike esindajate - vanemate või eestkostja - elukoht. Piiratud teovõimega täisealise isiku puhul kehtivad samad reeglid, mis alaealisegi puhul - tema elukohaks on eestkostja elukoht ning viimase nõusolekul koht, kus isik alaliselt või peamiseb elab, juhul kui see ei lange kokku eestkostja elukohaga. Eestkostjast erinev võib olla eestkostetava elukoht siis, kui eestkostjaks on juriidiline isik. § 17. Teadmata kadunud isik 22 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid
elukohta muuta. (4) Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. §15. Alaealise ja eestkoste all oleva isiku elukoht (1) Piiratud teovõimega alaealise elukohaks loetakse tema vanemate või eestkostja elukoht. Kui vanemad elavad lahus, on alaealise elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab. (2) Kui piiratud teovõimega alaealine elab vanematest või eestkostjast eraldi, võib tema elukohaks vanema või eestkostja nõusolekul lugeda ka koha, kus alaealine alaliselt või peamiselt elab. (3) Eestkoste all oleva piiratud teovõimega täisealise isiku elukohaks loetakse eestkostja elukoht. Eestkostja nõusolekul võib selle isiku elukohaks olla koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. §14 lõige 1: Isiku elukoht on see, kus ta alaliselt või peamiselt elab. Elukoht määratakse
muuta. (4) Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. §15. Alaealise ja eestkoste all oleva isiku elukoht (1) Piiratud teovõimega alaealise elukohaks loetakse tema vanemate või eestkostja elukoht. Kui vanemad elavad lahus, on alaealise elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab. (2) Kui piiratud teovõimega alaealine elab vanematest või eestkostjast eraldi, võib tema elukohaks vanema või eestkostja nõusolekul lugeda ka koha, kus alaealine alaliselt või peamiselt elab. (3) Eestkoste all oleva piiratud teovõimega täisealise isiku elukohaks loetakse eestkostja elukoht. Eestkostja nõusolekul võib selle isiku elukohaks olla koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. §14 lõige 1: Isiku elukoht on see, kus ta alaliselt või peamiselt elab. Elukoht määratakse faktiliste
annaabi.ee 
