noudluse valjaselgitamine;7) sotsiaalhoolekandealase informatsiooni kogumine, analuusimine ja teabe edastamine riigi elanikkonnale;8) riikliku sotsiaalregistri korraldamine ja riigi sotsiaalstatistika pidamine;81) sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormide ja nende esitamise korra kehtestamine;9) kohalikele omavalitsustele sotsiaalhoolekandeks taiendavate rahaliste vahendite taotlemine;10) eestkosteasutuste tood reguleerivate oigusaktide eelnoude valjatootamine;11) lapsendamise korraldamine valisriikidest ja valisriikidesse ning vastava registri pidamine;12) sotsiaalhoolekandeasutuste ja hoolekandetootajate litsentsimine;13) muude seaduste ja oigusaktidega temale pandud sotsiaalhoolekandealaste ulesannete taitmine. 10. Nimeta maavanema ulesandeid sotsiaaltoo korraldamisel.1) Maavanema ulesandeks sotsiaalhoolekande korraldamisel on
ning vastava nõudluse väljaselgitamine; 7) sotsiaalhoolekandealase informatsiooni kogumine, analüüsimine ja teabe edastamine riigi elanikkonnale; 8) riikliku sotsiaalregistri korraldamine ja riigi sotsiaalstatistika pidamine ; 81) sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormide ja nende esitamise korra kehtestamine ; 9) kohalikele omavalitsustele sotsiaalhoolekandeks täiendavate rahaliste vahendite taotlemine; 10) eestkosteasutuste tööd reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamine; 11) lapsendamise korraldamine välisriikidest ja välisriikidesse ning vastava registri pidamine; 12) sotsiaalhoolekandeasutuste ja hoolekandetöötajate litsentsimine; 13) muude seaduste ja õigusaktidega temale pandud sotsiaalhoolekandealaste ülesannete täitmine. Riigi abi: • Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstakse puudega lapse toetust ja õppetoetust
piiratud teovõimega isiku ja tehingu teise poole vahel) Nt. vanemad müüvad kinnistu, mis on lapse nimel; nad on esindajateks, tehingu pool on ikkagi piiratud teovõimega isik (laps). Kui ta tehingu ikkagi teeb, siis on oluline teada piiranguid, mis seadus seaduslikule esindajale seab. Loe Perekonnaseadusest 11. peatükk! (§97, §50 lõige 2, §99 ja §100) §100 on sätestatud tehingud, mille jaoks peab olema eestkosteasutuste (mis see on? linna-,või vallavalitsus) eelnev nõusolek. Eestkosteasutus peab kontrollima, kas tehing on lapse huvides. § 100 on antud, mida eestkostja ei või üldse teha. Nt. ei või ta teha tehinguid iseendaga. Nt. vanavanemad on pärandanud lapsele kinnistu, siis saaks laste seaduslik esindaja müüa kinnistu endale; va. kingitused, nt. kui lapsevanem tahab lapsele midagi kinkida, siis lapsevanem võtab lapse nimel ise ka kingi vastu (§100 lg 1). Viga perekonnaseaduses
piiratud teovõimega isiku ja tehingu teise poole vahel) Nt. vanemad müüvad kinnistu, mis on lapse nimel; nad on esindajateks, tehingu pool on ikkagi piiratud teovõimega isik (laps). Kui ta tehingu ikkagi teeb, siis on oluline teada piiranguid, mis seadus seaduslikule esindajale seab. Loe Perekonnaseadusest 11. peatükk! (§97, §50 lõige 2, §99 ja §100) §100 on sätestatud tehingud, mille jaoks peab olema eestkosteasutuste (mis see on? – linna-,või vallavalitsus) eelnev nõusolek. Eestkosteasutus peab kontrollima, kas tehing on lapse huvides. § 100 on antud, mida eestkostja ei või üldse teha. Nt. ei või ta teha tehinguid iseendaga. Nt. vanavanemad on pärandanud lapsele kinnistu, siis saaks laste seaduslik esindaja müüa kinnistu endale; va. kingitused, nt. kui lapsevanem tahab lapsele midagi kinkida, siis lapsevanem võtab lapse nimel ise ka kingi vastu (§100 lg 1). Viga perekonnaseaduses
annaabi.ee 
