Nii eestlaste kui siinsete venelaste seas leiab enim poolehoidu idee jätta pronkssõduri endine asukoht Tallinnas Tõnismäel haljasalaks. Uuringus «Rahvussuhted ja integratsiooni perspektiivid Eestis» osalejad said pakkuda mitmeid variante selles osas, et mida teha pronkssõduri endise asukohaga Tõnismäel olukorras, kus monument on sealt juba minema viidud. Suurima toetuse kogus idee jätta koht haljasalaks. Seda toetas 83 protsenti eestlastest ja 52 protsenti eestivenelastest. Vastu oli vastavalt 8 protsenti eestlastest ja 35 protsenti muude rahvuste esindajatest. Mida "pronksiöö" Eesti majandusele tähendab? Tänavune majanduskasv tuleb seetõttu vähemalt 2% võrra väiksem, see on 4-5 miljardit Eesti majanduse kogutoodangust ja 1,5 miljardit krooni riigieelarvest. Ja see on vaid ühel aastal, sama kordub ka järgmisel ning ülejärgmisel aastal. Lisaks tuleb hakata riigil varsti üleval pidama Eesti Raudteed. Tallinna Sadamal nii suurt
galerii pART, Lossi Restoran, Käsiteokoda, Põltsamaa Käsitööseltsi Värkstuba, Eesti Pressimuuseum ning EELK Põltsamaa Niguliste Kirik. Lossihoov on mitmete vabaõhuürituste toimumispaigaks. 2.4 Vene vanausuliste piirkond Vanausulised (staroverõ) on Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine, mis ei tunnista 17. sajandil patriarh Nikoni poolt algatatud reforme õpetuses ja jumalateenistuse korras. Vanausulised erinevad ülejäänud eestivenelastest unikaalsete traditsioonide ja religiooni poolest. 7-kilomeetri pikkune ainulaadne tänavküla Peipsi rannal hõlmab Raja, Kükita, Tiheda ja Kasepää külad. Piirkonda jääb Raja vanausuliste palvela koos kellatorniga, mille külastamine toimub kokkuleppel. Veidi põhjapool, Mustvees, asub Mustvee vanausuliste muuseum. 2.4.1 Vene vanausuliste muuseum Kolkjas on loodud 1999.aastal. Muuseumi eksponaate korjati terve küla pealt kokku. Ekspositsioon annab ülevaate Peipsi järve ääres üle 350
paremini neist, kes pole teinud. Keeleeksami teinud eestivenelaste keeleoskus on parem kui ilma keeleeksamita kodakondsuse saanutel. Hästi suhtlevad 49% keeleeksami sooritanutest ja 35% eksamita kodanikuks saanutest. Keskmised oskused on vastavalt 19 ja 28%, veidi oskavad 27 ja 23% ning mitte üldse 5 ja 14%. Vähem kui pooled (45%) Eestis elavatest muulastest peavad oma eesti keele oskust Eestis elamiseks piisavaks (19% "täiesti piisav" ja 26% "üldiselt piisav"). Pisut enam, 53% kõikidest eestivenelastest arvavad, et nende eesti keele oskusest ei piisa Eestis elamiseks (31% arvates on nende keeleoskus "üldiselt ebapiisav" ja 22% muulaste keeleoskus "täiesti ebapiisav"). Kõige kindlamalt tunnevad end pensionärid. 56% üle 60-aastastest peab oma eesti keele oskust piisavaks, et Eestis elada. Kõige kriitilisemad enesehinnangud on 30-39-aastaste vanuserühmas (68 %-l ebapiisav ja 30 %-l piisav eesti keele oskus. Sama poolest paistab silma ka kõige noorem
annaabi.ee 
