7. Milline riiklik tähtpäev on seotud 1919. aasta suve sündmustega? 23. juuni - Võidupüha 8. Kirjelda Tartu rahu sõlmimist: kuupäev, olulisemad osalejad (diplpomaatide nimed), rahulepingu sisu ja tähtsus poolte jaoks. 1920. aastal toimus Eesti Vabariigi esindaja ja Nõukogude Venemaa esindaja kokkusaamine, kus võeti vastu Tartu Rahulepe. Sellega lõppes Vabadussõda, pandi paika Eesti idapiir ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eestiti Vabariiki iseseisva riigina. Eesti esindajad olid Jaan Poska ja Jaan Soots. Venemaa esindaja olid Adolf Joffe ja Leonid Krassin. 9. Millised raskused, probleemid olid Eesti majanduses pärast Vabadussõda? Tuli alustada nullist oma rahasüsteemiga. Vabadussõjaga tekkis suur välisvõlg. Põllumajanduse taandareng kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerimise ja tööloomade rekvireerimise. 10. Mis põhjustas majanduskriisi 1920. aastate esimeses pooles
idablokk kukkus kokku ) Põhjamaad ja Eesti - Sõjajärgsetel aastatel olid Põhjamaad Eestile tähtsad, kuna paljud eestlased põgenesid NSVL vägede pealetungi eest Läände. Paljud põgenesid Rootsi. Põhjamaade toetus oli Balti riikidele oliuline. Järjekindlalt pooldas Eestit Island, kes tunnistas esimesena et Eesti on iseseisev. Eesti abilisteks olid ühel või teisel moel teisedki põhjamaad.Pärast balti riikide iseseisvumist tugevnesid Eesti ja põhjamaade suhted. Eestiti külastas isegi Taani ja Rootsi kuningapaar, et avaldada toetust. Eestlasi, rootslasi, soomlasi seob ka ühine tragöödia. 28.septembril 1994. aastal uppus Soome ranniku lähedal reisparvlaev Estonia, mis oli teel Stocholmi. Vaatama mõningatele raskustele on suhted Eesti ja Põhjamaade vahel arenenud pidevalt tõusvas joones. Nad on saanud Eestile lähedasteks ja usaldusväärseteks partneriteks.
Toimus suur venestamine. Hakkas arnenema põllumajandus ning inimesed kolisid maalt linna-urbaniseeruti. Hakati osta telereid, ehitama eramaju ja nii edasi. Selline poliitika andis eestlastele veidikenegi lootust eluolude paranemiseks. Stagnatsiooniaeg Pärast Nikita Hrustsovi ametipostidelt lükkamist tõsteti riigi etteotsa Leonid Breznev. Majandus läks taas üleliiduliste ministeeriumide kätte. Eesti aga oskas oma ressursse ära kasutada ning kasumi tootmine kasvas aina. Eestiti toodi näitena sotsialismi tõhususest. See aga ei tähendanud inimeste elukvaliteedi tõsusu, just vastupidi. Inimesed tüdisid suurest töötamisest, elu läks aina defitsiitsemaks. Breznevi majandus ei arendanud tempot ja seega algas stagnatsiooniaeg-majanduse kasvu aeglustumine ning lõpuks üldse seiskumine. Läänes toimus samal ajal majanduslik revolutsioon, kuid NSV Liit ei suutnud sammu pidada ning jäi maha, millega kasvas veel enam raske olukord. Vohas must turg ja letialune äri.
Rahvaväe tugevnemine - arvuline kasv, rahva meeleoludes toimunud murrang. Üheks suuremaks murrangupunktiks rahva meeleoludes oli detsembri keskpaik - puudutas seda kihti rahvast, kes nägi iseseisvust ainukese võimalusena ja kes oli nõus nüüd relv käes Eesti vabariigi eesti välja astuma. Loodeti, et Punaarmee ei ründa ja kui peakski ründama, siis ehk sekkuvad lääneriigid. Detsembris saadi aru, et keegi teine ei hakka Eestiti kaitsma kui nad ise. Vabatahtlike väeosade loomine - sündisid üksteise järel väga lühikese vahega dets II poolel. Esimesena tegid otsa lahti Paide mehed, kes hakkasid looma Järvamaa kaitsepataljoni - Kesk- Eesti jäi Punaarmee eest täiesti kaitsetuks. Tallinna I Kaitsepataljon - väeosa organiseerijaks Otto Sternbeck - koosnes ennekõik kooliõpetajatest ja -õpilastest, selle koosseisus tegutses eraldi kooliõpetajate tiraad?. Lisaks Tallinna Kaitsepataljonile formeeriti
annaabi.ee 
