A.Luhaäärt ja A.Kõllot. 1931-1932 Märts 1931-EMV`l võitis Kõllo,Luiga ja E.Männiku kuid A.Luhaäärelt sai seljakaotuse November 1930-Tuli ta Eesti meistriks vabamaadluses. 1932-Tuli ta Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis. 1933-1935 1933-Maavõistlusel seljatas ta Zvejnieksi,Eesti võitis 6:1. 1934-Tunnistati ta Eesti parimaks,kuigi kaotas 0:3 A.Niemeläle. 1934-EMV`l kaotas ta N.Karklinile. 1935-Eestistas oma nime Trossmannist Palusaluks. BERLIINI OM,1936 Berliini OM`il pandi välja K.Palusalu kui ka A.Neo mõlemas maadlusviisis. K.Palusalu on maailmas ainus, kes samadel olümpiamängudel võitnud nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus! Riigivanem Konstantin Päts kinkis Palusalule Pillapalu asunduses Harjumaal maakoha "Kungla nr. A-94" suurusega 42,312 ha. 22. detsembril 1936 abiellus K.Palusalu Tallinna Kaarli kirikus Ellen Saidlaga
Harald Riipalu Katti Tsirkova 9.Klass Narva Eesti Gümnaasium Sisukord · Elulugu · Haridus · Elukutse ja töökohad · Elukohad · Ühiskondlik /rahvuslik tegevus · Tunnustused · Mis on Rüütlirist? · Pildid · Teoseid Harald Riipalust. Elulugu · Harald Riipalu sündis 13.02.1912 Venemaal Peterburis.Alguses oli tema perekonnanimeks Reibach kuid juba aastal 1938 eestistas ta selle Riipaluks. Haridus · Alustas kooliteed Ruskavere Algkoolis(Eesti) · Hiljem läks õppima H.Treffneri Gümnaasiumisse(Tartu,Eesti)ja lõpetas õppimise aastal 1932 · Siis läks ta õppima Eesti Vabariigi Sõjakooli(1933 1934) · Pärast õpingu lõppu saadeti ta õppima reservohvitseriks Kõrgharidus · Aasta enne sõjakooli ,pärast H
Nii Teise maailmasõja aastatel kui ka sõja järel saabus Eestisse umbes 40 000 ingerlast. Esmalt saadeti ingerlased 1942. aasta talvel sakslaste poolt sõja jalust Eestisse. 1944 kutsus Soome valitsus nad Soome, kuid Soome ja NSV Liidu rahulepingu põhjal saadeti ingerlased Soomest välja ja paigutati Kalinini oblastisse. Sealt tulid nad omatahtsi Eesti taludesse tagasi, kust enamik neist saadeti 1948. aastal Siberisse. Osa ingerlasi eestistas oma nime ja asus linnadesse. 1959. aasta loenduse andmeil oli Eestisse jäänud 16 699 soomlast (ingerlast). Järsult suurenes sisseränne 1968, kui Eestisse tuli Kasahstanist ja Nõukogude Kesk-Aasia vabariikidest endiseid volgasakslaste perekondi, kellest suurem osa rändas 197377 Saksamaale. Eesti oli NSV Liidu intensiivse rahvastikurände piirkondi, kuhu asuti massiliselt elama ja kust ka hulgaliselt lahkuti, olles siin elanud lühemat või pikemat aega. Sõjajärgsele rändele
Kutsekojad pidid täitma riigiorganite, erakondade, ametiühingute, kasvatusasutuste jm ülesandeid. 1935. a moodustati kodade tegevuse koordineerimiseks ja majanduse riiklikuks planeerimiseks Riigi Majandusnõukogu. Valitsus organiseeris mitmeid ülemaalisi propagandakampaaniaid. Nende eesmärk oli rahvustunde ja patriotismi kasvatamine ning rahva isetegevuse kontrolli all hoidmine. Esimeseks suurürituseks sai nimede eestistamine, ligi 340000-st võõrapärase nimega eestlasest eestistas oma nime 1940. aastaks u 200000. 1936. a jõuti nii kaugele, et lipud lehvisid igas teises talus. Kodukaunistamise kampaania käigus võõbati luitunud hooneid värviga, peamiselt odava rootsi punasega. Hoogustus Vabadussõja mälestusmärkide püstitamine. PEHME DIKTATUUR 12. märtsi riigipööre ei lahendanud konstitutsioonikriisi. Formaalselt kehtiv 1933. aasta põhiseadus polnud kooskõlas riigis kujunenud olukorraga. 1938. a 1. jaanuaril jõustus Eesti Vabariigi III põhiseadus
Nende meeleoludega sobis hästi nimede eestistamine. Luule Sakk räägib: ,,Meie saksapärane nimi ,,Umberg" eestistati, samuti sai eestipärase nime ka isa- Gustavist sai Kustas. " Rein Sakk`i peres toimus nimede eestistamine 1934. aastal. Perekonnanimi oli alguses Sack, siis Sak ja praegu Sakk. Hilda Kuremaa meenutab: ,,Nimede eestistamist meil ei toimunudki, kui siis ainult niipalju, et ,,Kurema" muutus ,,Kuremaaks". Elle Veigel: ,,Ema vend eestistas oma perekonnanime, samuti üks ema õdedest, kes oli abielus poolakaga, suutis mingil moel oma mehele selgeks teha, et Eestis kõlab nimi ,,Runnel" märksa paremini kui poola ,,Dublevski". Õie Vesikul oma nime aga muuta ei tulnud, sest tema oli saanud perekonnanime järve ääres elanud esivanemate järgi. Perekonnanimeks sai ,,Järv". [Lisa 1:1:6] Eesti Vabariigi ajal vähenes tasapisi religiooni tähtsus. Enamik inimesi kuulus küll endiselt luteri
annaabi.ee 
