1.Kahepooluseline maailm 1945. suvel toimus Potsdamis liitlas riikide viimane kohtumine, kus pandi paika sõja järkse maailma saatus. Ühteaegu teravnesid seniste liitlaste suhted. · Külmasõja kujundamine. Lääneriikide ja Nõukogude Liidu suhete teravnemise tingis stalinik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee jõudis sõja viimastel kuudel. Eesmärgiks oli aidata võimule kommunistid. Seoses Nõukogude ohuga Kreekale ning Türgile tegi USA president ettepaneku alistada sõjaliselt ja majanduslikult kommunismi ohtu sattunud riike. 2.Sotsialistlik maailma süsteem 1950 aastate alguses oli maailmas 13 sotsialistlikut riiki. Alguseks nimetadakse neid rahvademokraatia maadeks. 1950 aastast peale nimetadakse sotsriikideks. Kõik need riigid välja arvatud Jugoslaavia, täitsid moslova tahet. 1950 aastate lõpul ja 60 aastate alguses halvenesid Nõukogude Liidu- Hiina suhted. Algas tulevahetus pirioorselt aladel. Nõukogude Liit võttis kasut...
Mis on valgusreostus ? Valgusreostuseks nimetatakse nähtust, mille korral tehisvalgus satub sinna, kuhu sel pole ette nähtud sattuda .valgusreostus on ka see kui tänavalaternatelt tulev valgus paistab elamu akendest sisse, või eredad tuled ettevõtete ja tööstuste valgustitelt valgustavad keset ööd ümbruskonda. valgussaaste on soovimatu,üleliigne või tarbetu tehisvalgus. Valgusreostus on tööstusliku tsivilisatsiooni kõrvalnähtus. Valgusreostust tekitavad hoonete välis- ja sisevalgustus, reklaam, äriettevõtted, kontorid, tööstusrajatised, tänavavalgustus, spordirajatised,kõik mis on halvasti projekteeritud,varjestamata ja/või suunatud üles taevasse jne. Kõige suurem on valgusreostus tihedasti asustatud tööstuspiirkondades: Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis ning Aasia ja Põhja-Aafrika suurlinnades, kuid isegi suhteliselt vähene valguskogus on märgatav ja tekitab keskkonnaprobleeme. Valgusreostuse tulemusel muutub tähistaevas heled...
Megalopoliste areng. 2002. Aastal 22 enam kui kümne miljoni elanikuga ja 408 üle miljoni elanikuga linnastut. Põhja riikides ränne linna peatunud ja loomulik iive väike. Linnakeskustes rahvaarv vähenenud (kohati hakanud uuesti kasvama). New Yorgis elas Manhattanil 1910 2,3 mln inimest, praegu poole vähem. Ameerika Ühendriikides elab väikestes eeslinnades 60% linnaravastikust. Euroopa Liidus elab 40% inimestest asulates rahvaarvuga 10 kuni 50 tuhat inimest (Eestis5%), viiendik inimesi asulates vähem kui 10 tuh inimest (Eestis 51%), viiendik linnades 50 kuni 250 tuh elanikku (Eestis 16%) ja viiendik inimestes linnades rahvaarvuga enam kui 250 tuh elanikku (Eestis 28%). Põhja riikides on linnade võrk ühtlane ja tihe. Lõuna riikides suur iive ja jätkub sisseränne, seda eelkõige suurlinnadesse. Linnade võrk on ebaühtlane ja kohati ka hõre. Linnastu ehk aglomeratsioon on rühm lähestikku asuvaid linnu, mida seovad tihedad
ebapiisavaks eksisteeriva ebavõrdususe kaotamiseks4.Seaduse peamiseks eesmärgiks on otsese ja kaudse diskrimineerimise defineerimine, keelamine ja võrdõiguslikkuse edendamine. Pisut kriitilisem analüüs eelnõu algatamise tagamaadest, annab tulemuseks, et peamiseks seaduse vastuvõtmise ajendiks oli vajadus vastata Euroopa Liidu nõuetele seadusandluses ehk siis välised põhjused. Väga kriitiline oli ka CEDAWi raport olukorra kohta Eestis5, kus peamiseks kitsaskohaks peeti seadusandliku baasi nõrkust diskrimineerimise vähendamisel. Usun, et surve Eestist seestpoolt ei oleks suutnud tuua endaga kaasa seaduse vastuvõtmist lähiaastatel, sest puuduvad piisavalt tugevad huvigrupid. Eks eelnõu algatamise motiividest anna aimu fakt, et eelnõu seletuskirja peatükk, mis kirjeldab eelnõu vajalikkust, koosneb pea eranditult Euroopa Liidu nõuete kirjeldamisest ja viidetest rahvusvahelistele aktidele. Alles kaheleheküljelise
annaabi.ee 
