Tööleht 9.klassile. ENSV EV sai iseseisev olla............aastat. II maailmasõja ajal oli Eesti...............võimu all. Nõukogude okupatsioon taastati...........a. Sellest alates oli Eesti.......................aastat okupeeritud. Eestis rakendus sotsialismileer nii: 1. Kehtestati üheparteiline süsteem. Eestis oli ainus tegutsev partei..........., mille liidriteks olid............ 2. Toimusid ebadem. valimised. ENSV-s valiti.............................................. 3. Viidi läbi repressioone. Neist suurim oli......................................................... 4. Majanduses rakendus.....................ja...........................majandus. 5. Maal viidi läbi............................................................................... 6. Tööstuses pöörati tähelepanu rasketööstuse arendamisele e.................................................................., oluliseks rööstuspiirkonnaks kujunes............
Tegeles noorena joonistamise, lugemise ja spordiga. Õppis Tallinnas. Hakkas tegelema muusikaga. Tallinna konservatoorium. Eriala: muusikaõpetaja. Töö kõrvalt jätkas õpinguid. Lõpetas kompositsiooni eriala. Õpetaja: A. Kapp. 1934. töötas dirigendina ja muusikaõpetajana. 1938. toimus 11. üldlaulupidu , mille kavas oli 2 Ernesaksa laulu, mida ta ise juhatas. 1941. mobiliseeriti mees Venemaale. 1942. asutati Jaroslavlis Eesti kultuuritegelaste koondis, nimega ERKA (EestiNSV Riiklikud Kunsti Ansamblid). Sinna moodustati koore ja sümfooniaorkester. Eesmärgiks rindel sõdurite meelt lahutada. Pärast Eesti taasokupeerimist asus G. Ernesaks elama Tallinnasse. Oli RAM-i dirigent. Koor, mis sai alguse Jaroslavlist. Oli kõikide sõjajärgsete laulupidude organisaator. (1947 esimene laulupidu pärast sõda). Töötas Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimis õppejõuna. Eri Klas oli tema üks õpilane. Samuti kirjutas
See tähistas Balti riikide iseseisvusliikumise tipphetke. 21. 1991 19. - 21. august. Riigipöördekatse Venemaal. Vene dessantväelased saabuvad Eestisse. 22. Nõukogude Liit tunnustab Eesti iseseisvust aastal 1991 6.september . Peale seda tunnustas Eestit ka USA. Peale neid sündumusi sai Eesti end lõpuks kuulutada iseseisvaks vabariigiks. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV http://web.zone.ee/stemugram/?leht=eestinsv http://www.kastnaselts.ee/?Ajalugu:Tuntud_inimesed:Nikolai_Karotamm http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/U_Kiil_ajalugu/voorvoimud.html http://heinar.webs.com/kyyditamine.jpg http://www.koolielu.edu.ee/euroopa_ja_baltimaad/html/M2/M2_0_index.html http://www.einst.ee/publications/hip2/1970s.html http://heinar.webs.com/minuelunmmel.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/2olid/elutuba/pioneeri.htm http://heinar7.webs.com/viisnurgavarjusiii.htm
Talud sundkollektiviseeriti. 25. Milles avaldus Nõukogulik kultuuripoliitika? Kuidas seda ellu viidi? Millised olid selle eesmärgid? Nõukogude kultuuripoliitika seisnes sisult sotsialistlikus ja vormilt rahvuslikus kultuuri juurdumises ühiskonnas see toimus pideva ideoloogilise surve all. Nõukogude kultuuripoliitika oli tsensuur, mis ei kadunud ei liberaalse ega range poliitilise korra ajal. EestiNSV oli eraldatud lääne maailma vaimsest arengust ja suundumustest. Lisaks püüdis NSVL hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandit.Raamatukogud puhastati"kodanuik ühiskonna pärandist", sellisel kombel hävitati suur osa iseseisvuse perioodikast ja ilukirjandusest. Ebasobiv kirjandus pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Kirjanduse tellimine välismaalt muutus äärmiselt piiratuks
ajalehtedele „Rahvahääl“ ning „Sovetskaja Estonija“. Kirjaga juhiti tähelepanu o Eesti kultuuri ja keele ahistamisele o venestamise negatiivsele tagajärjele o lahendamata sotsiaalmajanduslikele probleemidele Autoreid aga tabas tagasikiusamine. Tööstus ja põllumajandus EestiNSV-s 1944-1985 Majandusraskused Eestis süvenes toiduainetekriis Kasvas tehnoloogiline mahajäätus Lääneriikidest Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eestile. Kuni pool loomakasvatustoodangut veeti NL turule Põllumajandussaaduste eralduse suurendamine Venestuspoliitika Eestis ning selle tulemused. Kuidas väljendus venestuspoliitika?
Maa-ala Ruum, kus riik teostab iseseisvalt oma võimu: eelkõige maismaa osa, maapõu selle all, õhuruum riigi kohal, territoriaalsed veed, tinglikult ka riigi lipu all sõitvad laevad, avamere rajatised, mere põhja pandud kaabli ja toru juhtmed, õhusõidukid rahvusvahelises õhuruumis, kosmose sõidukid. Merepiir on tänapäeval tavaliselt 12 meremiili (1miil=1852m). Eesti riigpiir on kindlaks määratud Tartu Rahu lepinguga (02.02.1918). 1945 aastal muutis NSVLiit VeneNFSV ja EestiNSV vahelist admi-nistratiiv piiri. Rahvas (elanikond). Suurem osa on tavaliselt selle riigi kodanikud, lisaks neile võib maal asuda välismaalasi, kodakondsuseta isikuid ning topeltkodakondsusega isikuid. Kodakondsus omandadakse sünniga. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Peamiseks mooduseks on naturalisatsioon. Selle korras võib riik oma kodakondsuse anda välismaalasele kui ta: 1. Abiellub selle riigi kodanikuga. 2. Lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt. 3
annaabi.ee 
