Haava pidas vabakutselise kirjanikupõlve algust oma elu süngeimaks etapiks. Ta alustas uut elu 6 rublaga, lootes kuidagi hakkama saada, toetudes honoraridele ning väikesele laenuksantud summale. Vahepeal oli valminud uus värsikogu ,,Lained’’ käsikiri ning ta otsis publitseerijat. Väljapääsuks sai tööpakkumine ,,Postimehe’’ toimetuse poolt, kus hakkas ta raha teenima tõlketööga. [8] Paralleelselt jooksva tõlketööga ajalehele võttis Haava käsile eri teoste eestindamise maailmakirjandusest. Siin kujunes tal kaks spetsiaalsemat teemaringi: laste- ja noorsookirjandus ning klassikaline värsskõneline näitekirjandus. [9] 1906. aastal ilmus Haava neljas luulekogu ,,Lained’’, mis tähistab Anna Haava elus uut etappi. Paariaastaste vahedega ilmusid veel luulekogud ,,Ristlained’’ ja ,,Põhjamaa lapsed’’. ,,Ristlainete’’ kogus on pühendatud paar värssi ka Heinrich Koppelile, kelle vastu Anna oli nüüd kiindunud
teenida. Eriti oluliseks elatusallikaks oli tõlkimine talle Kaukaasias viibimise ajal, kui ta seal ennast ravis. Paljudele teostele kirjutas Tammsaare kirjastuse ülesandel ka ees- või järelsõna. 20. sajandi esimesel poolel ei olnud Eestis välja kujunenud kindlat tõlketeooria käsitlust. Keele seisukohalt oli tõlkimine eelmise sajandi alguses kindlasti väga oluline, seda eriti just terminoloogia rikastamise ja eestindamise osas. Tammsaare tõlkis 1918.aastal soome keelest Lauri Pihkala "Poiste spordiõpetuse" ning oli hädas eestikeelsete vastete leidmisega. Samuti oli ta hädas W.Scotti "Ivanhoe" tõlkimisega, kuna teoses oli palju arhaisme. Nende "lahti hammustamiseks" kasutas Tammsaare saksa- ja venekeelseid tõlkeid, mis Tallinna Keskraamatukogus olemas olid. F.Marryati "Tüürimees Tubli" tõlkimisel oli jällegi probleeme terminoloogiaga, nimelt mereasjanduse oskussõnastikule vastete leidmisega, mida
olles. Arvo Valton -- sundimatult viljakas 2007 "Tulge sisse ja vaadake, millised ilusad neiud siin on!" hüüab kirjanik Arvo Valton- Vallikivi rõõmsalt telefoni, nii et soome-ugri kirjanduse loengut kuulama tulnud piigad punastavad. Aukartus elava klassikuga kohtumise ees hajub kiiresti, sest klassik ei jäta sugugi hirmsa inimese muljet. -- Saite äsja komi kirjaniku Vladimir Timini noorsooromaani "VanaPermi poisi Tikö seiklused" eestindamise eest lastekirjanduse tõlkimise auhinna. Äsja ilmus teilt endalt uus lasteraamat "Ehatähe valgus". Milliseid kriteeriume te lastejutte kirjutades püüate järgida? -- Arvan, et lastele kirjutades ei pea tegema mingeid erilisi kummardusi madalale ja lihtsakoelisele, kuid samas oleks muidugi mõttetu käsitleda ainest, mis nende maailma veel ei kuulu (näiteks tuumafüüsika, kuigi ka sellest on vist võimalik kirjutada lastepäraselt)
annaabi.ee 
