koolipidudel ning mõnikord ka õpitakse. Sirkli ja Laasiku ühiseks armuhuviks on Virve, kes nimele vastavalt kui virvatuluke käitub nii, kuidas heaks arvab, andes kord lootust Laasikule, kord Jaagule. Teose lõpu poole toimub edasihüpe ajas, toimub klassikokkutulek Pukspuude majas viis aastat peale kooli lõpetamist. Endised sõbrad lähevad tuliselt vaidlema oma vaadete üle, sest nad on sunniviisiliselt olnud sunnitud jagunema punaste ja natside pooltele. On ka neid, kes on jäänud eestimeelseks. Mälestatakse Pennot, kes küüditati perega Siberisse. Hilisema tegevustiku käigus saadetakse Jaak vangilaagrisse, tagasi tulles avastab, et Virve on kodumaalt lahkunud. 6. “Wikmani poisid” oli minu kui ajaloohuvilise jaoks mõnus lugemine, samuti tutvustas see Jaak Sirkli tegelaskuju läbi Jaan Krossi ennast. Tegemist on eesti kirjandusklassikaga, mida peaksid minu arvates lugema kõik gümnaasiumiõpilased.
vanasõnu. Üleskutse käivitas esimese tervet maad haaranud rahvusliku aktsiooni, mis pani aluse maailma ühele kõige esinduslikumele rahvaluulekogule ja aitas ühtlasi säilitada rahva usku ja eneseväärikust venestuspoliitika raskeimal surveperioodil. 1890. aastate alguses üritas Jakob vabaneda kirikuõpetaja ametist ja saada riiklikku toetust oma rahvaluulekogude trükkimiseks. Paraku ei õnnestunud tal ei see ega teine. Venelased pidasid teda saksameelseks ja sakslased eestimeelseks. Pensionile siirduda õnnestus alles 1902. a. alguses. Soomlaste abiga algas töö rahvaluulekogude publitseerimisel, üksteise järel ilmusid trükist mitmed uurimused ja "Setukeste laulud". Jakob sekkus ka kodumaal toimuvasse. Tema viimaseks avalikuks esinemiseks jäi kõne "Vanemuise" uue seltsimaja avamisel Tartus suvel 1906. Jakob Hurt suri Peterburis ja maeti tohutu rahvahulga osavõtul Tartu Maarja kalmistule.
koosseisus. Parteisekretärina tuli tal esindada Eestis NLKP huve, kuid ta seisis samuti Eesti huvide eest iseseisvuse taastamise käigus. Siiski jäi tema tegevus Eesti NSV liidrina võrdlemisi lühikeseks, sest kommunistliku partei ainuvõimu kadumisega 1980. aastate lõpul vähenes kiiresti ebapopulaarse partei positsioon ühiskonnas ja algas massiline parteist väljaastumine. 1990. a lõhenes tema juhitud EKP Eesti iseseisvust toetavaks eestimeelseks ja NSV Liidu püsimajäämist pooldavaks vanameelseks tiivaks. Eesti taasiseseisvumise järel taandus Väljas poliitikast.
Hurda ajast. Alles 1886 õnnestus tal Helsingi ülikoolis doktoritööd kaitsta ja asuda seejärel sihikindlamalt tööle rahvaluule kogumisel. Tugipunktiks kujunes siin Eesti Üliõpilaste Selts oma noorte rahvuslaste, eeskätt Villem Reimaniga." (Ibid) ,,1890. aastate alguses üritas vabaneda kirikuõpetaja ametist ja saada riiklikku toetust oma rahvaluulekogude trükkimiseks. Paraku ei õnnestunud tal ei see ega teine. Venelased pidasid teda saksameelseks ja sakslased eestimeelseks. Pensionile siirduda õnnestus alles 1902. a. alguses. Hurt sekkus ka kodumaal toimuvasse." (Ibid) Hurt suri Peterburis (31.12.1906/13.01.1907) ja maeti tohutu rahvahulga osavõtul Tartu Maarja kalmistule. (Ibid) 5 [Type text] 2. LOOMING ,,Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise
annaabi.ee 
