suutnud end korralikult kehtestada ning sakslaste lahkumise järel püüti taastada ka Eesti iseseisvust. 22. septembril seati Tallinnas ametisse Otto Tiefi valitsus, mis püüdis organiseerida ka pealinna kaitset Punaarmee eest, kuid paraku olid jõuvahekorrad liialt ebavõrdsed. Siiski suudeti Nõukogude vägede edasitungi mõnevõrra pidurdada ning see võimaldas septembrikuus läände põgeneda umbes 70 000 eestimaalasel, kellest enamik sattus Rootsi või Saksamaale. 25. septembriks oli Punaarmee Eesti mandriosa vallutanud, kuid Saksa okupatsioon polnud sellega veel lõppenud, sest sakslaste kätte jäid veel Lääne-Eesti saared. Alles 24. novembriks suruti sakslased Sõrve poolsaarele, kust nad lõpuks evakueerusid. Eestis algas 47 aastat kestnud Nõukogude okupatsioon. 9 Saksamaa vallutas Eesti 1941
25. augustil langes Tartu Nõukogude okupatsiooni alla. Sügisel läks sakslastel mujal idarindel sõjajõude vaja, otsustati Eesti maha jätta. 22. septembril seati Tallinnas ametisse Otto Tiefi valitsus, mis püüdis organiseerida ka pealinna kaitset Punaarmee eest, kuid paraku olid jõuvahekorrad liialt ebavõrdsed. Siiski suudeti Nõukogude vägede edasitungi mõnevõrra pidurdada ning see võimaldas septembrikuus läände põgeneda umbes 70 000 eestimaalasel, kellest enamik sattus Rootsi või Saksamaale. 25. septembriks oli Punaarmee Eesti mandriosa vallutanud. Pärast seda, kui Eesti manner Punaarmee kätte langes, otsustasid sakslased Lääne-Eesti saari siiski enda käes hoida. Nõukogude väejuhatus püüdis neid küll kiiresti vallutada, kuid Saaremaal kohati tõsist vastupanu. Alles 24. novembriks suruti sakslased Sõrve poolsaarele, kust nad lõpuks evakueerusid. Eestis algas 47 aastat kestnud Nõukogude okupatsioon.
suutnud end korralikult kehtestada ning sakslaste lahkumise järel püüti taastada ka Eesti iseseisvust. 22. septembril seati Tallinnas ametisse Otto Tiefi valitsus, mis püüdis organiseerida ka pealinna kaitset Punaarmee eest, kuid paraku olid jõuvahekorrad liialt ebavõrdsed. Siiski suudeti Nõukogude vägede edasitungi mõnevõrra pidurdada ning see võimaldas septembrikuus läände põgeneda umbes 70 000 eestimaalasel, kellest enamik sattus Rootsi või Saksamaale. 25. septembriks oli Punaarmee Eesti mandriosa vallutanud, kuid Saksa okupatsioon polnud sellega veel lõppenud, sest sakslaste kätte jäid veel Lääne-Eesti saared. Lahingud saartel. Suur põgenemine. Veriseid lahinguid peeti Saaremaal, kus Punaarmee vallutas Sõrve poolsaare alles 24. novembril 1944. Pärast seda, kui Eesti manner Punaarmee kätte langes, otsustasid sakslased Lääne-Eesti saari siiski enda käes hoida