tuntud popurrii "Tuljak"). Mõnel pool järgib Härma vana rahvalaulude esitamise tava eeslaulja ja koori vaheldumise näol ("Tule mulle, neitsikene"). Mitmetes töötlustes on rahvaviisi ennast edasi arendatud ("Ei saa mitte vaiki olla"). Härma ei suutnud veel eesti rahvaviiside ja nende omapära sügavustesse tungida, kuid tema seaded olid jõukohased tolleaegsetele laulukooridele ning aitasid kaasa rahvalaulu üle-eestilisele propageerimisele. Kooriloomingu kõrval tegi Härma kaks katset luua suurvorme -- kantaat "Kalev ja Linda" ja laulumäng "Murueide tütar", mis mõlemad kujunesid vaid nõrgalt seotud üksiknumbrite kogudeks. Vähestest soololauludest (15) on õnnestunumad "Miks sa nutad, lillekene?" ja "Kui sa tuled, too mull´ lilli". Konstantin Türnpu (13. VIII 1865 Klooga mõis - 16. IV 1927 Tallinn), helilooja ja koorijuht. Õppis muusikat Tallinnas E
kuid on ka mitmest viisist komponeeritud laule ("Lauliku lapsepõli", eriti tuntud popurrii "Tuljak"). Mõnel pool järgib Härma vana rahvalaulude esitamise tava eeslaulja ja koori vaheldumise näol ("Tule mulle, neitsikene"). Mitmetes töötlustes on rahvaviisi ennast edasi arendatud ("Ei saa mitte vaiki olla"). Härma ei suutnud veel eesti rahvaviiside ja nende omapära sügavustesse tungida, kuid tema seaded olid jõukohased tolleaegsetele laulukooridele ning aitasid kaasa rahvalaulu üle-eestilisele propageerimisele. Kooriloomingu kõrval tegi Härma kaks katset luua suurvorme -- kantaat "Kalev ja Linda" ja laulumäng "Murueide tütar", mis mõlemad kujunesid vaid nõrgalt seotud üksiknumbrite kogudeks. Vähestest soololauludest (15) on õnnestunumad "Miks sa nutad, lillekene?" ja "Kui sa tuled, too mull´ lilli". Kapp, Artur (28.02.1878 14.01.1952) Helilooja ja pedagoog. Muusikutesuguvõsa Kappide võimsaim esindaja. Muusikalise
Kogu Eestis tekib kokku ca 500 000 tonni olmejäätmeid aastas. Umbes pooled omavalitsused on korraldanud nõuetekohase jäätmekogumisvõrgustiku, mis tähendab, et nende territooriumidel on loodud jäätmetega toimetulekuks vajalikud võimalused. Pooltel omavalitsustel aga korraldatud jäätmevedu puudub hinnanguliselt pole prügiveoga liitunud vähemalt 270 000 elanikku. Ehk teisisõnu nende puhul pole teada, kuhu nad oma prügi panevad. 2008. aastast tuleb lisaks üle-eestilisele jäätmeveo paremale korraldamisele senisest rohkem rõhku panna olmejäätmete liigiti kogumisele ja nende tõhusamale taaskasutamisele. Mida see uuel aastal rakenduv nõue täpsemalt tähendab? See tähendab, et alates 2008. aastast ei võta prügilad vastu sortimata olmejäätmeid ehk siis enne prügilasse ladestamist tuleb segaolmejäätmed sortida. Kas jäätmed sorditakse tekkekohas (nt kodus ja kontoris) või jäätmekäitlusettevõttes, selle otsustab kohalik
annaabi.ee 
