Demokraatia taastamise vastumeelsus põhjustas ka 1936. aasta sügisel Tartus õpilaste rahutusi , mis viisid kokkupõrgetesse politseiga ja Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse laialisaatmisega. Organiseeritud opositsiooni puudumine hädaolukorras hõlbustas Pätsi reformide läbiviimist. Päts valitses enamasti presidendi dekreetide kaudu, sest Riigikogu oli vaja tõeliste seaduste vastuvõtmiseks. Majandus kasvas ning arendati välja infrastruktuur, tööstus ja haridus. Toetati isikunimede eestikeelsust , kõige silmapaistvam näide on siseminister Karl August Einbund, kes muutis oma nime Kaarel Eenpalu. Päts allkirjastas ka dekreedi, et 1935. aastal tuua Tartu Riigikohtu Tallinnasse, kuigi kõik peale ühe kohtuniku hääletas selle vastu. Pärast riigipööret kaotas Riigikohus palju oma volitusi ja ei suutnud jälgida demokraatlike põhimõtete rakendamist riigis. Päts asutas ka Tallinna Tehnikainstituudi 15. septembril 1936 teise ülikoolina Eestis. Riigikohtu kaotamine
1990. a mitmekesistus kirjanduse uurimine ja rakendati uusi teooriaid (psühhoanalüüs, postkolonialism jms). 20. saj keskendus mitmekaanonilisusele (kirjandus baltisaksa ja Nõukogude ajal ning paguluses). Eesti kirjandusajalugu jaguneb ühiskondlik- kultuurilistiest määratlusteks (nt ärkamisaeg) ja kirjanduskesketeks voolumõisteteks (nt realism ja uusromantika). Eesti kirjanduslugu käsitleb rahvuskirjanduslikkust, eestikeelsust, oma-võõra kirjanduse suhet. Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. Uus kultuuriajalugu tähendab antropoloogilist ajalugu. Kultuur tähendab kogu inimtegevust ja rõhutab ühiskonna sümboolset-keelelist-kujutuslikku mõõded. See sisaldab totaalset minevikukäsitlust (ühiskond, teadus, igapäevaelu jms), et anda minevikust mitmekesine pilt ja problematiseerib
nimest ning õigusvormitähisest. Kahjuks ei ole praegu andmeid, kui suur protsent sellise struktuuriga ärinimedest on võõrortograafias. Siiski tundub nimistu üldpilti jälgides, et nimevalijad eelistavad võõrapärase kõla ja kirjapildiga nimesid, millel ennistähendus puudub, nt OÜ Gevatex, OÜ Halsmory, OÜ Fixtec, AS Balterex, AS Katimex, OÜ Memoxx, AS Nescosub, OÜ Mettür, AS Hansab, OÜ Hammerol jne. Nimelt ei saa nõuda eestikeelsust, võimalik oleks ehk seada piiranguid võõrtähtede kasutamisele või nõuda eestikeelset üldosa (tegevusalale või asukohale viitavat komponenti). Äriseadustiku koostajate eesmärgiks olevat olnudki maksimaalne vabadus ärinime valikul, seetõttu ei ole äriseadustiku koostajad huvitatud äriseadustiku muutmisest. Keeleinspektsiooni peainspektor Helga Laasi sõnul on Keeleamet esitanud äriseadustiku parandusettepanekuid, mis aitaksid ärinimede keelelist
annaabi.ee 
