tegutsedes vabakunstnikuna veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias A. L Weizenberg valiti ,,Vanemuise" seltsi auliikmeks Ta oli St Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutaja ja juhatuse liige Kui A.L. Weinzberg suri, pandi Kanepisse tema mälestuseks mälestusammas Kunst Kunstis peetakse A. L. Weizenberg koos J. Köleriga eesti rahvusliku kunsti loojaks Mõlemad lähtusid oma töödes klassitsismi ideedest nende tööde hulgas leidub ka eestlaseid kujutavaid ja Eestiainelisi teoseid Weizenberg tuntuimad tööd on peale klassikalise kirjanduse ja piiblitegelasi ning abstraktsete ideede allegooriaid kujutavate skulptuuride eesti mütoloogia teemalised skulptuurid ,,Kalevipoeg", ,,Linda", ,,Koit" ja ,,Hämarik" Peale selle panustas skulptor eesti kunsti monumendikavandiga ,,Vanemuisele" Eesti mütoloogia kujutamiseks sai ta otseselt tõuget kohtumistest F. R. Kreutzwaldiga. Kirjandus-, nagu ka muusikategevus, oli A. L. Weizenbergi jaoks kõrvalharrastus
R. Kreutzwaldiga. Valmivad akvarellid ,,Hiiu naised kaevul", ,,Ketraja", ,,Kunstniku sünnikoht" jt. tööd. 1864 suvel külastab Kõler taas Fr. R. Kreutzwaldi Võrus ja maalib temast 2 portreed. Lubjassaarel kutsub ta kokku talumeeste salakoosoleku keisrile esitatava palvekirja läbiarutamiseks. Kavandab ja maalib feodalismivastase kompositsiooni ,,Ärkamine nõidusunest". Esitab Kunstide Akadeemia näitusele Fr. R. Kreutzwaldi ja A. H. Neusi portreed, rea eestiainelisi akvarelle ning lisab neile 1865.a. eelpoolmainitud kompositsiooni. 1866 suvel käib Köler Soomes ja Stokholmis ning viibib baltisaksa laulupeol Tallinnas, rõõmustades ka ühe eesti laulukoori hea esinemise üle. 1867 saab Kunstide Akadeemia nõukogult professori tiitli. Moskvas toimuval etnograafianäitusel esitab rea eestiainelisi akvarelle. Käib Pariisis maailmanäitusel, kus esineb 2 portreega. 1869 esineb Kunstide Akadeemia näitusel senaator N. Semjonovi, akadeemik J.
R. Kreutzwaldiga. Valmivad akvarellid „Hiiu naised kaevul“, „Ketraja“, „Kunstniku sünnikoht“ jt. tööd. 1864 – suvel külastab Kõler taas Fr. R. Kreutzwaldi Võrus ja maalib temast 2 portreed. Lubjassaarel kutsub ta kokku talumeeste salakoosoleku keisrile esitatava palvekirja läbiarutamiseks. Kavandab ja maalib feodalismivastase kompositsiooni „Ärkamine nõidusunest“. Esitab Kunstide Akadeemia näitusele Fr. R. Kreutzwaldi ja A. H. Neusi portreed, rea eestiainelisi akvarelle ning lisab neile 1865.a. eelpoolmainitud kompositsiooni. 1866 – suvel käib Köler Soomes ja Stokholmis ning viibib baltisaksa laulupeol Tallinnas, rõõmustades ka ühe eesti laulukoori hea esinemise üle. 1867 – saab Kunstide Akadeemia nõukogult professori tiitli. Moskvas toimuval etnograafianäitusel esitab rea eestiainelisi akvarelle. Käib Pariisis maailmanäitusel, kus esineb 2 portreega. 1869 – esineb Kunstide Akadeemia näitusel senaator N. Semjonovi, akadeemik J.
Ramat” (1790), mis on mugandatud saksakeelsest talupoegadele mõeldud abiraamatust. ● F. W. von Willmann - Juttud ja teggud” sisaldas valikut rahvusvaheliselt levinud valmidest ja õpetlikest mõistujuttudest, millest osa siirdus sealt ka rahva suulisesse jutuvarasse. ● , O. R. von Holtz - Avaldas raamatus "Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja Süddame Juhhatamisseks" (1817) peale tõlkejuttude ja -luuletuste eestiainelisi palu. Ilmutas teiste tolle aja õpetlike juturaamatute autoritega võrreldes suuremat stiilivõimet. Eestindas esimesena Friedrich von Schilleri ja Ludwig Christoph Heinrich Hölty luulet. ● J. W. L von Luce - 1788. aastal ilmus temalt „Juhhataja Piibli ramato sisse” ning 1807. aastal „Sarema Jutto ramat” (I osa), sama raamatu II osa ilmus 1812. aastal. Raamatu I osa sisaldab 43 algupärast õpetlikku juttu, mis lähtuvad autori
Otto Reinhold von Holtz (2. mai 1757 Keila 10. mai 1828 Keila) oli rootsi-saksa päritolu eesti vaimulik ja kirjamees. Õppis 17741778 Greifszwaldi ja Tübingeni ülikoolis teoloogiat. Seejärel oli Keila pastor ja aastast 1806 Lääne-Harju praost. Tõlkis 1816. aasta talurahvaseadused ja arstiteaduslikke broüüre. Looming :Avaldas raamatus "Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja Süddame Juhhatamisseks" (1817) peale tõlkejuttude ja -luuletuste eestiainelisi palu. Ilmutas teiste tolle aja õpetlike juturaamatute autoritega võrreldes suuremat stiilivõimet. Eestindas esimesena Friedrich von Schilleri ja Hölty luulet. Peter August Friedrich Mannteuffel (30. jaanuar 1768 Tallinn 8. mai 1842 Ravila) oli krahv ja baltisaksa kirjamees. Oli Ravila mõisa (Harjumaal), Saksi mõisa (Virumaal) jm mõisa omanik ning tuntud talurahvasõbralikkuse, ebatavaliste huvide ja eluviiside poolest (teda kutsuti hulluks krahviks). Looming
annaabi.ee 
