rämpstoitu ja karastusjooke? Rämpstoidu all pean silmad hamburgereid, pitsat, krõpse ja friikartuleid ning karastusjookidest mõtlen kihisevaid limonaade ja muid suhkru rahkeid jooke. Paljud 10-16 aastased noored söövad lõuna- ja õhtusöögiks kiirtoitu. tarbijate arvates on see toitev ja maitsev, kui mina isiklikult kindlasti nii ei arva. Õnneks pole Eestis kiirtoidu restorane palju vähem,kui seda on näiteks Ameerikas, kus võib neid kohata peaaegu igas tänavas. Seega on eestastel see probleem väiksem. Teadlased on välja selgitanud, et räpmstoit, mis sisaldab rohkelt rasva, suhhkru ja soola, tekitab samasugust sõltuvust kui narkootikumid. Hamburgerid, friikartulid ja kartulikrõpsud programeerivad aju nii, et see hakkab neid nõudma üha enam ja enam.inimene kaotab lõpuks kontrolli, mis omakorda viib edasi sõltuvuse tekkeni. Peale selle teeb kiirtoit ka paksuks! Kuidas olukorda parandada? Loomulikult pole see lihtne. Ma arvan, et
Ülestõusule ei jõudnud ka abiväge õigel ajal, Ülestõus sai lüüa. KESKAEGSETE LINNADE JUHTIMINE Keskaegset linna valitses raad, kus liikmeteks said olla vaid kaupmehed. Isegi jõukas käsitöölistel ei olnud lootust sinna saada. Linna käekäiku ja linnaelu juhtisid enamasti raehärrad, keda oli kokku 24. See jagunes pooleks, oli istuv raad ja puhkav raad. Eestis kehtis reegel, et mida võimukam ametipost, seda väiksem võimalus oli eestastel sinna kohale saada, sest kohad olid mõeldud enamasti teisest rahvustest inimestele. EESTI KEELE ARENGU SEOS REFORMATSIOONIGA Katoliku kiriku võim Vana-Liivimaal oli tugev, kuid siiski leidsid Marthin Lutheri seisukohad vastukaja juba varakult. Usupuhastusliikumine sai alguse Riias, 1523jõudis see ka Tartusse, kus olukord läks vägagi hulluks, sest toimusid pildirüüsted. Reformatsiooni käigus keelati jumalateenistused ja suleti ka kloostrid. Talurahvad
varustuse puudumine ning eestlasi oli kordades vähem. Vastasel olid hea varustus sõjaks ning head oskused sõjariistade kasutamiseks. Vastastel olid olemas kiviheitemasinad, ambud, müürilõhkujad ning mõõgad, mis olid sepitsetud kordades paremini, kui eestlastel. Üleüldse oli eestlaste maakaitse, sõjaline korraldus ja kogu relvastus mõeldud üksikute sõjakäikude jaoks ning poldud valmis suureks sõjaks. Vastasel oli kõik paremini, kui eestastel. Nende riietus oli mõõgahoopide eest vastupidavam. Ordurüütlid omasid väga suurt väljaõpet ja oskusi, kogu nende elu seisnesgi võitluses ja neil oli käsk, vallutada eestlased ja liivlased ristiusku. Järeldus sellest on selline , et sõja võitmiseks peamine mis on vaja on tugev armee ja head sõjarelvad. Kuna eestlastel olid need kordades halvemad,kui ordurüütlitel poleks mingit võimalust olnud vabadusvõitlust võita ning mehi oli arvuliselt palju vähem.
Varbola Vahvad Vennad (VVV) on Varbola linnuse kandis elavate või siit pärit meeste ühendus, mis on seadnud eesmärgiks Varbola linnusel muistsete sõjamasinate algupärase taastamise. Tahame tutvustada ning teha tuntuks Varbolat ja selle linnust, mis on ainulaadne kogu Põhja- Euroopas. Tahame näidata, et muistse Vabadusvõitluse käigus võtsid eestlased üle eesrindlikku sõjatehnikat ning kasutasid seda vaenlaste endi vastu, samuti näidata, milline oli keskaegne sõjavarustus, millega eestastel tuli silmitsi seista. Tahame masinaid taastades kasutada algupäraseid tehnoloogiad, materjale, sepiseid, nahku. VVV ei ole juriidiline isik, pigem suviti aktiivset puhkust veetev vennaskond. Nimetus Varbola Vahvad Vennad pärineb G. Reindorffi sulejoonistuselt, kus kunstnik kujutab kolme muistset Eesti sõdalast ja millist motiivi kasutati 1999. kiviheitemasina kolmele ehitajale valmistatud särkidel. Meie hulgas on väga erineva elualade inimesi - ehitajaid, puutöömehi, lukkseppi, seppi,
annaabi.ee 
