Tundlad on suhteliselt pikad ja peenikesed. Röövloomadele kohaselt on neil võimsad lõuad (Tamm). Valdav enamus jooksiklasi on röövtoidulised ja väga aktiivsed (Tamm). Päevane toiduvajadus on kolmandik nende kehakaalust. Süüakse tigusid, röövikud ja erinevaid tõuke. Paljud neist toitutavd osaliselt või täieliku seemnetset või muust taimsest materjalist (Merivee; Must; Kruus, 2012). I. Jooksiklaste kehaehitus Pea kinnitub tavaliselt väljakujunenud kaela abil liikuvalt eesrindmiku külge. Silmad on mitmesuguse suuruse ja kujuga ning asetsevad pea külgedel, tundlate taga. Tundlad kinnituvad laubale (pea kumerama ülapoole silmadevaheline osa) või põskedele (suuava ja silmade vaheline osa) ning on niitjad ja koosnevad 11 lülist, mis on mitmesuguse karvastusega. Suuava ümbritsevad haukamissuised ning katavad ülahuul, mis võib olla peakilbiga liitunud ja alahuul, mis kinnitub tugevale lõuaosale. Üla – ja alahuule vahel paiknevad ristsuunaliselt liikuvad lõuad.
Termiidilised on koloniaalse eluviisiga. Ehitavad läbiseeditud toidust ja pinnasepurust tugevad pesad, mis võivad kaaluda tonne. Termiitide pesas hoitakse kindlat niiskust ning ka õhu koostis pesas on erinev väliskeskkonnast. Termiitide toiduks on peamiselt surnud taimed ja puit. Selts: Tsorapterilised (Zoraptera) 1,5-3mm pikkused suure eesrindmiku ja lühikeste nn. urujätketega putukad. Valmikutel võib eraldada laias laastus kolme kujutüüpi: tiivulised, pigmenteerunud, liitsilmade ning
Imaginaaldiskidest (vaadeldavad lokaalsete epidermise paksenditena) formeeruvad täiskasvanu kutikulaarsed struktuurid nagu jalad, tiivad, silmad, pea, rindmik ja genitaalid Histoblastid – putuka tagakeha ja imaginaalrakkude kogumikud uute organite moodustumisse Putukate metamorfoosi reguleerivad hormoonid (JH ja 20E) ja kuidas need toimivad? Vastavalt keskkonnast tulenevatele signaalidele ja hormonaalsele mõjutusele stimuleeritakse eesrindmiku näärmes ekdüsooni tootmist, mis modifitseeritakse kudedes ümber 20- hüdroksüekdüsooniks (20E) 20E algatab ja koordineerib kestumist (kutiikul) Saatekehades (corpora allata) produtseeritud juveniilhormoon (JH) takistab enneaegset nuku või valmiku tekkimist. Enne nukkumist JH tase langeb ja 20E laine inaktiveerib vastse-spetsiifiliste ja aktiveerib nuku-spetsiifiliste geenide ekspressiooni ning