Nõukogude Liit kujutas endast stalinistlikku totalitaarset süsteemi. Maha surutud kõik tsiviilühiskonnale (kodanikuühiskonnale) omased tunnused: · esindusorganite demokraatlikud valimised · parteide paljusus · sõltumatu kohus · vaba ajakirjandus · isiku-ja loominguvabadus · ühiskonna iseorganiseerumine Ühiskonda hoiti hirmu ja terrori all. Süsteemi sees valitses ränk plaanimajandus, välismaailmale püüti tõestadam et toimub ,,maailma kõige eesrindlikuma ühiskonna areng ja õitseng". Stalinism lähtub sellest, et sobiva õpetusega on võimalik muuta nii ühiskonda, majandust kui isegi mõningaid loodusseadusi. Rahva mälu püütakse kustutada põhimõttel ,,mis silmast, see südamest", hävitades kultuuripärandit. 1944. aasta septembris sai EKP ette Nikolai Karotamm. Nõukogude võimu kindlustudes kasvas järsult parteilaste arv, mis siiski jäi 5-8 korda väiksemast teistest liidumaadest. Loodeti, et suure
õigluse ideega. Sarnaneb Hobbesi teooriale (õigus kui käsk, ühe valitseja arusaam sellest, mist on õigus). Dialektiline käsitlus oli järgmine kapitalism (tees), proletariaadi diktatuur (antitees), klassideta õnnelik ühiskond (süntees). Arusaamine õigusest ja riigist muutub lamedaks positivismiks. Mida rõhutab see kontseptsioon? Kas seaduslikkust või õigust? Seaduslikkust. Seaduslikkuse annab ühiskonna kõige eesrindlikuma klassi (töölisklassi) tahe. Valitseva klassi tahe ongi õigus. 2.15. Õiguslik liberalism Ihering, Stammler. Rudolf von Ihering (1818-1892) nihutab keskpunkti isiksuse ja tema vabaduse, väidab ,et isiku seisund maailmas põhineb 3-le lausele: Ma olen enese jaoks siin Maailm on minu jaoks siin Ma olen siin maailma jaoks Nendele lausetele põhineb õiguskord ja kogu maailma kõlbeline kord, st õiguskord lähtub `'mina''- printsiibist. Õiguskord on riigi eesmärk
iseseisvusaeg, tegemist oli orjusega. Kõige suurem töö keskaegse Liivimaa uurimisel tehti ära 19. saj ja 20. saj alguses baltisakslaste poolt, kes esindasid ühelt poolt baltisaksa maailmavaadet, teisest küljest nende hulgas oli ka koduuurijaid, kes kogusid materjale, asjaarmastajaid, aga kõige suurema jälje jätsid ajaloolased, kes omal ajal kuulusid tippmediavistide hulka kogu Euroopas. 19. saj pandi alus allikakriitilisele postisvistlikule ajaloouurimisele. Oma aja kõige eesrindlikuma metodoloogia tõid ka Liivimaa keskaegsesse uurimusse. Selle metodoloogilise suuna tugevus on fundamentaalsus. Selle suuna nõrkus on teatud kitsus, seda laadi töö jõuab ka pisiküsimuste kallale, millel pole ajaloo mõistmisel mingit tähtsust. Teine kitsaskoht on see, et too baltisaksa ajaloo uurimine oli ideoloogilise suunitlusega, selleks on saksa asi. Saksa misjonärid jõudsid 12. saj metsikusse tsivilseerimatusse Baltikumi, kristianiseerisid ja tsiviliseerisid kohalikud
annaabi.ee 
