Iirimaa Pealinn Dublin Rahvaarv 4 109 200 Raha Euro(eur) Riigikeel Iiiri ja inglise Ajalugu 1973. aastal Euroopa Liitu astumise järel kujunes varem peamiselt põllumajanduslik Iirimaa (Éire) kaasaegseks tehnoloogiliselt eesrindlikuks majanduseks, pälvides nime keldi tiiger. Suure osa sisemaast moodustab põllumajanduskasutuses madalik, kus on mõned madalad mäed ning palju soid ja järvi. Lääne rannikumäed kerkivad kohati üle 1000 meetri. Ligi kolmandik rahvastikust elab Dublinis. Religioon Muslims; 92%; 8% sunniidid Poliitika Vabariik millel on parlamentaarne
osaks. Uus põhiseadus jõustus 1937. aastal ja Iirimaa jäi II maailmasõjas neutraalseks. 1949. aastal moodustati Iiri Vabariik. Iirimaa võeti ÜROsse vastu 1955. aastal ning ühines Euroopa Majandusühendusega 1973. aastal koos Ühendkuningriigi ja Taaniga. 1973. aastal Euroopa Liitu astumise järel kujunes varem peamiselt põllumajanduslik Iirimaa (Éire) kaasaegseks tehnoloogiliselt eesrindlikuks majanduseks, pälvides nime keldi tiiger. Parlamendi alamkojas (Dáil) on 166 liiget ja ülemkojas (Seanad) 60. Parlamendivalimised toimuvad viie aasta tagant. Seitsmeaastaseks perioodiks valitaval presidendil on peamiselt esindusfunktsioon. Iirimaa iseseisvumine 1916 puhkes Iirimaal nn Lihavõtteülestõus, mis suruti inglaste poolt maha. Peale seda kasvas iseseisvuse pooldajate hulk ja iirlased polnud enam nõus home ruliga.
Et Vabadussõja oludes puudusid tavaliselt kindlustatud positsioonid suure tulejõuga, olid ratsaväe võimalused läbimurdel ja sügavatel haardeoperatsioonidel võrreldav Ameerika kodusõja aegadega. Laidoner ei lasknud end segada Esimese maailmasõja käigus kujunenud mõttestambist, mis üldse eitas ratsaväge. Vastupidi, loodi terveid ratasakoondisi, mis saavutasid koos juurdeantud üksustega teistest relvaliikidest silmapaistvamaid tulemusi. Eriti eesrindlikuks tuleb lugeda väikeste kergekoondiste loomist, kus ratsaeskadron toimis koos soomusautode ja motoriseeritud jalaväega. Sõjaväe isikkoosseisu osas langetas Laidoner kaks eriti olulist otsust. Nähes rahva madalamat võitlusmoraali sõja algul, loobus ülemjuhataja ajutiselt katseist sundmobilisatsiooni läbi viia ja andis 29. detsembril korralduse luua vabatahtlikest valikväeosad. Nimelt need üksused tõidki pöörde Vabadussõja kulgu
moel kõigis tekstides. Teaduslikus plaanis tegeldi siiski kaasaegsete usuühingute (luterluse, sektantide jne) õpetuse “kriitilise uurimisega”. Ateistliku haridusega hakati nii Eestis kui ka NLs tegelema 50ndate aastate lõpus, peamine metodoloogia töötati välja aga 60ndatel aastatel ning Vimmsaare järgi ongi ateistliku kasvatustöö kohta ilmunud kõige enam raamatuid ja bröšüüre. Praktilistes väljundites võib Eesti end siin lausa eesrindlikuks pidada - enam kuulsust koguti noortepäevade korraldamisega, samuti demonstreeriti just Eestis esimesena uusi sotsialistlikke abiellumistseremooniaid. Ateismiajalugu on Eestis küll esindatud, ent suhteliselt vähesel määral. Et eesti ateismi areng toimus nõukogude ajal paralleelselt sarnaste tendentsidega NLs ning ka selle metodoloogilised alused olid samasugused - kas siis oli olemas midagi sellist nagu Eesti teaduslik ateism? Jah ja ei. Ehkki mõnede
katkestades vestluse armsamaga, siis romaanis peab ta kalliks ka pereõnne lühikesi minuteid. Konflikt: Aikõz'il tekib arusaamatus kolhoosiesimehega, kes pole huvitataud uudismaade hõlvamisest, uue küla ehitamisest. käsitleb võitlust kodanlike natsionalistide vastu. Üheks silmapaistvaimaks teoseks sõjajärgetel aastatel on ,,Kostsinaari tuled" (1949-51). Nüüd oli kirjanik oma stiili leidnud. Teemaks noore dehkaani ehk sulase Sõdõkdzani ümberkujunemine eesrindlikuks kolhoosnikuks. Ta oli elanud kümme aastat sulasena oma äia talus, kannatanud kitsi ja ämma näägutusi. Viimaks täitub tema kannatuste karikas ja ta katkestab sidemed kulakute perekonaga. Ja asub tööle Kostsinaari kolhoosi. Seal hämmastab teda vaimustus, millega kohoosnikud kanalite ehitusel ja puuvillapõldudel töötavad. Esialgu ei suuda ta kolhoosnikke mõista: nende naljad taevase kohtumõistmise üle
annaabi.ee 
