paralleeli ei ületaks, kuid Truman pidas hoiatust asjatuks. 8. oktoobril 1950. aastal saatis Mao Zedong (Hiina Kommunistliku partei juht) Hiina Rahva Vabatahtlike väed Yalu jõe äärde. Nad olid valmis piiri ületama. Mao nõudis abi ka Nõukogude valitsuselt, öeldes, et kui nad lasevad USAl terve Korea okupeerida, peavad nad valmis olema selleks, et USA Hiinale sõja kuulutab. Venelaste abi jäi nõrgaks, sest nad olid nõus abistama oma õhuvägedega mitte lähemal, kui 96 km eesrindest. Kindral Peng Dehuai käe all algas 25. oktoobril 1950. aastal alagas Hiina rünnak, kui 270 000 sõjaväelast asusid pealetungile. ÜROd tabas rünnak üllatusena ning ta sõlmis Hiinaga kokkuleppe ning Hiina väed taganesid mägedesse. ÜRO väed aga eirasid Hiina karmi hoiatust ja liikusid ikka edasi Yalu poole. Novembri lõpus ründasid hiinlased uuesti. Nad tegid maatasa mitmeid ÜRO ja L.- Korea vägesid. Peale seda toimus USA 8. Armee taganemine ning hiljem hävitati ka 3000-
kolonni, kus viimane mees lonkas jalga ja jäi seisma. Mina tegelane läks küsima, et mis tal viga on. Ta seletas et tal on song ja tal jäi songavöö maha. Minategelane võttis ta autopeale ja nad rääkisid. Mees seletas, et ta oli selle meelega maha jätnud, et ta ei peaks eesrindele minema ja palus, et teda kusagile mujale viidaks, sest muidu ta viiakse operatsioonile ja siis peab ta nagunii eesrindel passima. Minategelane soovitas tal näo katki kukkuda, et see päästaks eesrindest. Nad panid selle mehe natuke maad eemal maha ja kui minategelane teda hiljem hospitalis kohtas, siis nägi, et mees oligi nii teinud. Õhtu poole läks minategelane ohvitseridega restorani, kus ta jõi ennast peaaegu purju ja oleks peaaegu unustanud Cathrinega kohtumise. Kui minategelane lõpuks jõudis Cathrine juurde, tuli hoopis õde Ferguson alla ja teatas, et Cathrine ei ole päris terve ja ta ei saa tulla. Minategelane lahkus ja tundis üksindust ja masendust. VIII
37. aastal hakkas nn. Hiina-Jaapani sõda. Sõja lõpuni tervet Hiinat ei okupeerinud, jõudsid Lõuna-Hiinani. Nanjingi veresaun. Mis Jaapanile andis veel jõudu ja julgust? Liitlased natsi Saksamaaga. Jaapnlased leiutasid uue rünnakustrateegia, mida hiljem kasutasid ka sakslased – välksõda Rünnak toimis kiiresti, kasutades kõiki olemasolevaid vägesid korraga. Ootamatult korraga rünnati. Selle eesmärk on murda läbi eesrindest ja liikuda peatumata tagala poole. Eesmärk oli kiiresti jõuda Hiina põhja poolt lõuna poole. Enne Nanjingi olid lahingud Shanghais, seal olid juba õhurünnakud. Selleks ajaks juba lennuvägi. Guomindangi kaitse oli korraldatud üsna halvasti. Selle tagajärel Shanghaist sai kuulekas linn kus töötas Jaapani administratsioon. Kuna Shanghai elatus peamiselt kaubandusest ja sõjanduses kaubandus ülejäänud riikidega katkes, siis läksid paljud kaupmehed Shanghais Jaapani poole peale üle