firma ajalehes, firma autahvlil, tunnustamine firma koosolekul või siis kord kvartalis firma parima valimisel. Kui küsida, miks inimene tööl käib, siis teame tõenäoliselt palju erinevaid vastuseid. Kuid hoolimata inimeste vajaduste ja motivaatorite erinevustest on palju ka sellist, mida on kasulik teada ja arvestada kõikide töötajate puhul ei tee ju paha selgete eesmärkide teadvustamine või tagasiside andmine tehtud töö kohta. Nagu eespooltoodust näha, on töötajate motiveerimiseks teisigi võimalusi kui palk. Palju saab ära teha efektiivse juhtimise, töötajatega suhtlemise ning töö organiseerimise teel. Kindlasti on peale siintoodud viiside teisigi võimalusi, kuidas firma saaks aidata kaasa oma töötajate motiveerumisele. Kui firma teadvustab endale motiveerimise olulisuse ja kaasab süsteemi loomisse ka töötajaid, uurib nende
esindajad, siis hakati sellele tõrjuvalt vaatama. Lõuna- ja Ida-Euroopa jaoks aga jäi soosiv suhtumine väljarändesse maksma ka hiljem, seda enam et vaesed maad said väljarändest ka rahasaadetistest kojujäänud sugulastele märkimisväärset majanduslikku kasu. Üldiselt aga leitakse, et väljaränne oli vajakajäänud majandusarengu aseaine. Seal, kus algas majanduslik tõus, polnud väljarändeventiili enam vaja. Eestlaste väljarände põhietapid ja-suunad Nagu eespooltoodust nähtub, paigutub eestlaste väljaränne küllalt selgelt üle-euroopalisse rahvastikuajaloolisse konteksti. Siiski oli sellel ka mitmeid erijooni, mis tulenesid nii geopoliitilisest asendist kui ka konkreet-ajaloolistest teguritest. Eestlaste väljarändeliikumises nn. vene ajal võib eristada kolme põhiperioodi: 1) varane stiihiline lähiränne kuni 19. sajandi keskpaigani; 2) massiline väljaränne 1855-1905; 3) Stolõpinlik organiseeritud väljaränne 1906-1914/1917. Kuni 19
maini. Selle ajavahemiku sisse sattus ka üks lumesaju periood (15.märts), kui väetamine jäi ära. Katse näitas, et pealtväetis on hästitalvitunud taliviljadele hädavajalik. Kui väetamata variandis andis talirukis 'Vambo' vaid 3500 kg/ha teri, siis 200 kg ammooniumnitraadi mõjul suurenes saak 1790...2170 kg/ha võrra ehk 56...62%. Märtsis antud lämmastikväetise efektiivsus ei jäänud alla aprillis (teises pooles) antule. Katses kasutati ka eespooltoodust suuremaid lämmastikukoguseid. Nende mõjul talirukis lamandus seda enam, mida hiljem väetati. Mõnevõrra aitas lamandumist ära hoida kõrrekõvendajaga pritsimine. Talirukkile pean soovitavaks anda siiski lämmastikku vaid 50...70 kg/ha ja talinisule 90...120 kg/ha. Kui kasutati orgaanilisi väetisi, siis tuleks talivilju väetada soovitatud väiksemate normidega. Teiseks vajalikuks kevadtööks on taliviljaoraste äestamine, see töö on aga paljudel ununenud. Äestamine
annaabi.ee 
