Huhuu oli kui väike laps, kes tundis huvi uute asjade üle, kuid pildus siis kõik laiali, kui leidis jälle midagi uut. Kõike seda pealt nähes kartis Popi Huhuud veelgi, eriti siiskui õhtuti hakkas ahv taksikoera kiusama ning torkima. Popi nägi und, kus ta oli koos Isandaga teel koju. Tänavad oolid hämarad ja ta oli väsinud. Isand aga liikus taha vaatamata edasi. Mida rohkem ta väsis seda kaugemale Isand temast jäi. Ta vaatas eesmineja kätt ning veendus, et see pole Isand. Tal olid süsimustad sõrmed, pikad küüned. Seda taibates pidi nöör ta pea otsast kaksama ning siis keeras eesmineja pea Popi poole. Ta ärkas üles ning tema ees oli Huhuu, sama oli olnud ka unes. Popi ei mõistnud enam midagi. Ta toitus jäänustest, mille Huhuu oli maha pillanud. Ta hakkas Huhuud oma Isandaks pidama, kuigi Huhuu tegi kõike vastupidiselt tegelikule Isandale. Ta käis väljas läbi akna, mitte ukse. Kord kui Popi uut Isandat väga
Ta nöör tõmbus sirgeks ja Isanda käsi paindus kaugele taha. Isand ise aga sammus peatumata ja taha vaatamata. Popi vaatles õhtuhämaruses Isanda kätt. See oli väike ja karvane. Ta sõrmed olid süsimustad ning pikkade küüntega. Ja korraga tundus Popil nii õudne. Kust nad tulid? Kuhu nad läksid? Ja kes talutas teda nööri otsas? Oli see Isand? Nimetu hirm haaras äkki Popi südame keset halli hingetut tänavat. Ta vabises üleni ega jõudnud enam minna. Kuid eesmineja sikutas teda kaasa, taha vaatamata ja peatumata. Nii läksid nad veel mõne sülla. Popi nõrkes ikka enam ja enam, nii et ta peaaegu järel lohises. Ta kaelus surus kurku ja nahk otsmikul läks volti, nii et tal raske oli silmi lahti hoida. Siis äkki mõistis ta koledas hirmus: ei, see polnud Isand! Ja ta lõi käpad vastu ning ta küüned kriiksatasid kivil. Nöör pidi ta pea otsast kaksama. Siis käänas eesmineja esimest korda pead ja vaatas taha, ning Popi nägi tema nägu --.
Isandast ikka kaugemale. Ta nöör tõmbus sirgeks ja Isanda käsi paindus kaugele taha. Isand ise aga sammus peatumata ja taha vaatamata. Popi vaatles õhtuhämaruses Isanda kätt. See oli väike ja karvane. Ta sõrmed olid süsimustad ning pikkade küüntega. Ja korraga tundus Popil nii õudne. Kust nad tulid? Kuhu nad läksid? Ja kes talutas teda nööri otsas? Oli see Isand? Nimetu hirm haaras äkki Popi südame keset halli hingetut tänavat. Ta vabises üleni ega jõudnud enam minna. Kuid eesmineja sikutas teda kaasa, taha vaatamata ja peatumata. Nii läksid nad veel mõne sülla. Popi nõrkes ikka enam ja enam, nii et ta peaaegu järel lohises. Ta kaelus surus kurku ja nahk otsmikul läks volti, nii et tal raske oli silmi lahti hoida. Siis äkki mõistis ta koledas hirmus: ei, see polnud Isand! Ja ta lõi käpad vastu ning ta küüned kriiksatasid kivil. Nöör pidi ta pea otsast kaksama. Siis käänas eesmineja esimest korda pead ja vaatas taha, ning Popi nägi tema nägu —
Kunas ja kuidas oli see juhtunud? Popi katsus meelde tuletada: Isand oli Siis äkki mõistis ta kõledas hirmus: ei, see polnud Isand! Ja ta lõi käpad vastu kodunt ära läinud, ta oli istunud ja Isandat oodanud. Siis läks päike ära, tuul ning ta küüned kriiksatasid kivil. Nöör pidi ta pea otsast kaksama. tõusis, tuba oli kollane, Huhuu hüppas puuris -. Siis käänas eesmineja esimest korda pead ja vaatas taha, ning Popi nägi tema Kuid mis oli siis sündinud? Mis oli sündinud kollases hämaruses? Kes oli nägu -. rullinud purpurset vaipa, kes veeretanud kõrvitsat põrandal? Hädaldava kisaga kargas Popi astjakirstu alt keset tuba, üleni vabisedes. Ja Kus oli Huhuu
Kunas ja kuidas oli see juhtunud? Popi katsus meelde tuletada: Isand oli Siis äkki mõistis ta kõledas hirmus: ei, see polnud Isand! Ja ta lõi käpad vastu kodunt ära läinud, ta oli istunud ja Isandat oodanud. Siis läks päike ära, tuul ning ta küüned kriiksatasid kivil. Nöör pidi ta pea otsast kaksama. tõusis, tuba oli kollane, Huhuu hüppas puuris -. Siis käänas eesmineja esimest korda pead ja vaatas taha, ning Popi nägi tema Kuid mis oli siis sündinud? Mis oli sündinud kollases hämaruses? Kes oli nägu -. rullinud purpurset vaipa, kes veeretanud kõrvitsat põrandal? Hädaldava kisaga kargas Popi astjakirstu alt keset tuba, üleni vabisedes. Ja Kus oli Huhuu
arstiteaduskonna näo kujundamisel on raske alahinnata, vaatamata sellele, et tema teaduslik tähtsus oli Eestisse tulles juba loojuma hakanud kirurgilise neuroloogia kõrghetk oli üha enam ruumi andmas farmakoloogilisele lähenemisele ning Puusepa enda panus on eesti arstiteadusesse oluline pigem kliinilise poole pealt (lisaks sellistele omal ajal tuntud kirurgidele, nagu R. Wanach ja J. Blumberg). Prof. Puusepp oli aga vajalik organisaator ning eesmineja, seda mitte ainult Eesti oludes, vaid ka rahvusvaheliselt. Mainitagu tema initsiatiivil ilmuma hakanud ajakirja "Folia Neuropathologica Estoniana" (alates 1929 "F. Neurochirurgica Estoniana"), aga ka mitmeid tema õpilasi rahvusvaheliste teadusfondide toel end Euroopa ja Ameerika ülikoolides- haiglates täiendamas (S. Zlaff, V. Üprus, J. Riives). Tartusse, Puusepa kliinikusse, tuldi mujalt maailmast ka ravile ja õppima.
annaabi.ee 
