Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Söögitoru ja ühe või kahekambriline magu Söögitoru torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni. Seeditav sööt liigub läbi söögitoru valendiku neelust makku (mõnel loomal eesmakku). Söögitoru liigutused ei allu tahtele. Söögitoru vooderdab limaskest. Magu on seedeelund, kus toimub seedimine e toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimaline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, kus elavad bakterid ja ainuraksed. 13. Peen ja jämesool Peensool on seedetrakti kõige pikem osa
Mineraalained imenduvad samuti peaasjalikult peensooles. Peensoole lõpu moodustab sirgem lõik, mida nimetatakse niudesooleks. Sedakaudu suundub küümus edasi umb ja käärsoolde. Jämesooles imenduvad lõplikult seedeprotsessides lõhustatud süsivesikud, aga ka vitamiinid ja vesi. 24. Veise liitmagu millisesse liitmao ossa jõub toit esmalt ja mis seal toimub? Veis on mäletsejaline, kellel on liitmagu, mis koosneb ees ja pärismaost ehk libedikust. Allaneelatuna jõuab sööt eesmakku, mis koosneb vatsast, võrkmikust ja kiidekast. Esmalt satub süljega segunenud sööt vatsa. Vatsas toimub sööda esialgne ümbertöötamine ensüümide toimel. Vatsasisu jaguneb kaheks põhifraktsiooniks. Alaossa jääb vatsavedelik, selle pinnal ujub kergem tahke sööt. Mälutud söödamass suunatakse kiidekasse. Kiidekas sööt peenestatakse täiendavalt kiidekalehtede vastastikuse hõõrdumisega
Vats – teeb koostööd võrmikuga. Kui toiduosake on liiga suur ja hakkab võrmiku minema, siis puuteärrituse tõttu tekib loomal mälumisrefleks ja söögitoru kaudu läheb toit üles. Kiidekas – toimub vee ja min. ainete imendumine. Maovagu – ühendab söögitorusuuet libedikuga, kulgeb läbi võrmiku ja jätkub piki kiidekapõhimikku. Maovao talitlus on eriti oluline vastsündinul, kelle eesmagu pole veel välja arenenud, mistõttu allaneelatud piim ei tohi eesmakku sattuda. Maovagu jaguneb võrmiku-, kiideka- ja kibedikuvaoks. Maovagu on söögitoru „pikendus“ libedikku. Vao servad sulguvad piima imemisel ja liigub otse libedikku (refleks). Kui liiga palju külma piima juua, siis piim satub vatsa, toimub käärimine piimhappeks, pH langeb ja tekib kõhulahtisus. 25. Vatsa mikrofloora kui tervklik kooslus Mikrofloora koosneb bakteritest, seentest ja protozoadest. Toitaineid kasutavad mikroorganismid enda
rahuldamisele, mis on eriti oluline kõrgetoodanguliste lehmade söötmisel. Puudujäägid söötmiskorralduses ja mittekvaliteetsed söödad vähendavad piimatoodangut ja alandavad piima kvaliteeti. · Seede üldkäsitlus · Veis on mäletsejaline, kellel on liitmagu, mis koosneb ees- ja pärismaost ehk libedikust. · Pärismaole järgneb teiste imetajatega sarnane soolestik. · Allaneelatuna jõuab sööt eesmakku, mis koosneb vatsast, võrkmikust ja kiidekast · Anatoomiliselt on eesmao osad käsitletavad söögitoru alaosa laienditena. · Lehma eesmao maht on vahemikus 120-240 liitrit. · Võrkmiku ja kiideka nimetus tuleneb limaskesta voltidest. · Võrkmiku sisepind on kaetud kärgja limaskestaga. · Kiidekas aga paiknevad tihedalt üksteise kõrval olevad lehtjad moodustised ehk kiidekalehed. Vatsa sisemus on kaetud hattudega, mis on eriti suured vatsa alumises osas.
annaabi.ee 
