arvutitest näeb koostatud veebilehte, ruuter peab olema häälestatud nii, et WAN pordis olevast arvutist ei saa LAN pordis olevat arvutit “pingida” Tarvikud: ruuter, kolm võrgukaablit. Samm 1: Kõrvaldada ruuteri ühendus switch’iga. Samm 2: Eemaldada valitud arvutiga seotud võrgukaabel ruuteri LAN liidesest. Samm 3: Seadistada edaspidi WAN porti ühendatava arvuti võrguseaded kajastamaks asjaolu, et arvuti ei kuulu enam kohalikku võrku, mille eesliiteks on 192.168.1. Seejuures jälgige, et WAN porti ühendatava arvuti IP aadress ei langeks kokku aadressiga, mille te juhuslikult valides ruuterile enesele (välisvõrku) määrasite. IP address’i kolmas bait muutub nüüd nulliks (taaskord tuleb rõhutada, et meie WAN poolne arvuti hakkab elama välisvõrgus, st ruuteri WAN liidese poolses „võrgusfääris“). Subnet mask ja Preferred DNS server jäävad samaks, kuid Default gateway’ks on nüüd ruuteri WAN poolne IP aadress (vt ül 2
maale. Eitusvormid on liitvormid, milles eitust väljendab eitussõna ei või ära. Eitussõna ei kasutatakse kindlas, tingivas ja kaudses kõneviisis, näiteks ei ela, ei elaks, ei elavat, eitussõna ära kasutatakse käskivas ja möönvas kõneviisis, näiteks ära ela, ärgu elagu. Täis-, enne- ja üldmineviku vormide korral, mis koosnevad abisõna olema vormist ja põhisõna mineviku kesksõnast, võib eitussõna ei liituda abisõna ette eitavaks eesliiteks p, näiteks ei ole elanud ~ pole elanud, ei ole elatud ~ pole elatud, ei olnud elanud ~ polnud elanud, ei oleks elanud ~ poleks elanud, ei olevat elanud ~ polevat elanud. Niisugust eesliitelist eitusvormi osa võib käsitleda omaette vaegmuutelise tegusõnana. Ka eitussõna ära võib vaadelda vaegmuutelise pöördsõnana, sest olenevalt kõneviisist ja pöördest liidab ta endaga kõneviisi- ja pöördetunnuse. Käskiva kõneviisi mitmuse 1
Är/ge teda kuulake! Eitusvormid on liitvormid, milles eitust väljendab eitussõna ei või ära. ei esineb kindlas, tingivas ja kaudses kõneviisis, nt ma ei tee, ta ei tee/ks, nad ei tege/vat. Eitussõna ära kasutatakse käskivas ja möönvas kõneviisis, nt ära tee, är/ge teh/ke, är/gu teh/ku. Täis- ja ennemineviku vormide korral, mis koosnevad abiverbi olema vormist ja põhiverbi mineviku kesksõnast, võib eitussõna ei (ep) liituda abiverbi ette eitavaks eesliiteks p, nt ei ole ela/nud e pole ela/nud, ei ole teh/tud e pole teh/tud, ei ol/nud rääki/nud e pol/nud rääki/nud, ei ol/nud köhi/tud e pol/nud köhi/tud. Nii eitussõnu pole kui ka ära võib käsitada vaegmuuteliste verbidena, sest ka ära liidab endaga kõneviisi tunnuseid ja pöördelõppe, nt är/ge/m ela/ge/m, är/gu ela/gu. Nt är/ge/m luge/ge/m > kõnekeelne är/me loe/me > kõnekeeles veelgi lühenenud är/me loe (viimane
annaabi.ee 
