Autoaju abistab ka sõitmisel juhti. Pikkadeks ning mitte väga huvitavateks sõitudeks on välja mõeldud cruise control ehk püsikiirushoidja[7]. Paljudel autodel on püsikiirushoidja jaoks eraldiseisev juhtplokk, mis saab signaale pedaalidest, roolil asetsevatest nuppudest ja auto liikumiskiiruse andurist. Uuematel ning luksuslikemal autodel on isegi adaptiivne kiiruskontroll. See töötab põhimõttel, et tuvastab eessõitva auto kiiruse ning hoiab eesliikujaga sama kiirust. Ühel modernsel ja lisavarustustega autol võib olla veel peale eelpoolnimetatud süsteemidele olla veel ka stardi kontroll (launch control), klappide ajastuse muutmise süsteem (continuous/variable valve timing system(BMW-l VANOS'e süsteem)),kiiruspiirik (electronic speed limiter), vargavastased süsteemid ning palju muud. 4.2 Turvalisus Samuti on ka meeles peetud turvalisust. Seda nii sõitjate kui ka auto ning mootori enda suhtes
alustab vasakpööret. Kuidas käitud, kui soovid mööda sõita? Sõidan temast mööda vasakult, kuna ta peab mulle teed andma. Kui selleks on piisavalt ruumi, sõidan temast mööda paremalt. Kui paremalt möödasõiduks ei ole ruumi, siis ootan, kuni eesolev sõiduk manöövri lõpetab. Millal tuleks eesliikuvast sõidukist möödumisel pimeda ajal valgustamata teel lülitada lähituled ümber kaugtuledeks? Eesliikujast möödununa. Eesliikujaga kohakuti olles. Mida näitab see märk? Parkimisviisi asulavälisel teel. Ohtlikku teepeenart. Parkimisviisi vasakpoolsel kõnniteel. Millal võib tugev külgtuul ohtlikuks muutuda? Autorongist möödasõidul. Sildade ületamisel. Tee ristumisel laia metsasihiga. Kas samaliigiliste teede ristmikul tohid tagasi pöörata? Jah Ei Missuguste sõidukitega tohib liigelda? Mootorrattaga. Jalgrattaga. Mopeediga. Mida toob kaasa sõit suurel kiirusel? Välismüra suurenemise.
Peale selle võib teel leiduda üksikuid teepeenralt pärit kive või autokoormast langenud esemeid. Need võivad kergesti jääda märkama- tuks, kui sõidetakse tihedtdt eesliikuva auto järel. Tuleb ka arvestada, et autojuht jätab augud ja teel leiduvad ese- med rataste vahele. Seetõttu on üllatusi vähem, kui sõi- dame mitte auto keskkoha vaid vasak- või parempoolsete rataste joonel. Kõige õigem on aga hoida suuremat piki- vahet eesliikujaga, et takistust saaks märgata aegsasti. Suuri ebameeldivusi võib kurelt sõitvale mootorrattu- rile põhjustada ootamatu sattumine trepilisele teelõi - gule. Trepiks nimetavad mootorsõidukijuhid lainelist tee- katet, mis tekib autorataste rütmilise õõtsumise tagajärjel, kui asfaltkate on kuumadel suvepäevadel pehmenenud. Treppi kohtame kõige sagedamini päikesele avatud, kuid tuulevarjuustel teelõikudel ja langudel, kus selle teket soo-
annaabi.ee 
