Näiteks ulatuslik tsükkel ,,Looduspildid", mis omakorda jaguneb aastaringi järgi laulutsükliteks ,,Kevadkillud", ,,Suvemotiivid", ,,Sügismaastikud" ja ,,Talvemustrid". Enamus regilaule on samuti koondatud tsüklitesse. Tänaseks on Veljo Tormise loomingust suur osa seotud folklooriga. Ta on aastakümneid propageerinud regivärsilist rahvalaulu kui eestlaste igiomast rahvalaulu. Paljudel kontsertidel ja kultuurisündmustel on ta rahva ette astunud eeslauljana ning püüdnud inimesi panna tunnetama regilaulu väge ja sugestiivsust. Ainus võimalus regilaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1970. aastatel kujuneski välja Veljo Tormise omalaadne regilaulule toetuv stiil. Rahvalaulu on oma loomingus kasutanud paljud heliloojad, sageli algmaterjalina. Tormise muusikas aga tõuseb esile ehe regilaul oma traditsioonilisel kujul. Helilooja ei muuda iial regilaulu viisi või
Setumaal. 2008. aastal lavastati tema elu kohta ka film nimega ,,Taarka“ Suurim au oli H. Taarkal Setu esimesel üldlaulupeol esimesena esineda tervituslauluga, mida kaasitasid saatjatena 100 üle Setumaa kokkutulnud rahvalaulikut: „Maa iks müras’, täivas tõras’, Turutulba’ iks varisi’, Liina lipu’ iks libisi’, Fuulehe’ iks punõti’, Võso veere’ iks vereti’, Utsu iks lei orasõllõ!” - Jaanipäeval 1921. a. oli suur au H. Taarkal eeslauljana öelda tervitussõnu Helsingis Soome presidendile ja samuti esineda Soome üldlaulupeol.
Nädalalehte". Sealt tekkiski esmakordselt huvi hakata ise väljaandma lehte. Kui kool oli läbi ja leeris käidud (1836), võttis kohalik abipastor Carl Köber Jannseni endale kutsariks. Köber õpetas Jannsenile saksa keelt ja laulmist. Saksa keele omandamine avas Jannsenile tee edasiseks eneseharimiseks. 19-aastaselt sai Jannsen- tõenäoliselt Köberi eeskostel- oma endise õpetaja Kochi käealuseks nii koolis kui ka kirikus : ta aitas tollel lapsi õpetada ja hoolitses eeslauljana, et kogudus paremini viisi peaks. 1842.a. lõpul esitas Koch lahkumispalve ja siis pandi Jannsen tema asemel Vändra kösterkoolmeistriks. Jannseni pühapäevased palvetunnid said peatselt populaarseks, sest Jannsen rääkis peale jumalariigi asjade ka ilmalikku tarkust. Märtsis 1843 peeti Jannseni ja tema endise õpilase, saksa päritoluga Rõusa piimarentniku tütre Anette Julian Emilie Kochi pulmi. Sama aasta detsembris sündis
annaabi.ee 
