mõistupärasus. Mõistlikus on seotud kaalutlemisega, mis on inimesele endale hea. Mõistupärasus tuleneb sellest, kas inimene suudab mõelda enda kui ka teiste hüvedele. Tarkus on neil, kellel on kõige suuremad ja täpsemad oskused. Teadmiste paneb just tarkus kõigele põhja. Kui inimene on tark, siis iga loomutäiuse seadumusega on see tarkus kuidagi seatud. Milleks on tarvis mõistlikust? Eeskujulikel inimestel on mõistlikus olemas, kuid osadel ei ole eeskujulikkust ja neile on mõistlikus oluline. Ilma mõistlikuseta ei ole saavutusvõimet olemas. Õiget otsust ei saa teha ilma mõistlikkuse ega ilma loovutäiusega üks annab eesmärgi ja teine tegevuse mida tuleb teha eesmärgi täitmiseks. VII raamat. Ohjeldatus on hea iseloom ja ka eeskujulik omadus. Ohjeldamatus on vastupidi. Inimene võib olla nii ühte kui teist. Kuidas seostada ohjeldamatud ja ohjeldatud inimest?
Nad sisenevad avarasse magamistuppa, mille keskel on suur baldahhiinvoodi. Kogu toa kujundus on justkui näitusele omane ja mõeldudki vaid vaatamiseks, eriti sümboliseerib seda voodi ääre alt paistev kuldäärega ööpott. Näituse motiiv võib sümboliseerida tegelikult Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. Asjaolu, et üks uks on lukus, on justkui ,,Raudne eesriie" ja toas oleval teisel uksel on ees kõigest nöör, nagu näitusel, mis peaks tähendama riigi näilikku eeskujulikkust (sotsialistlikus ühiskonnas oli tavaline, et kõike püüti näidata paremas valguses). Stanley ei taha juhust kasutamata jätta ja hüppab voodisse. Jutustaja muretseb, et Stanley selle ehk liiga segi keerab, kuid kui Stanley voodilt tõuseb, pole sellel kortsugi. Ka see sümboliseerib NL's valitsevat näilist korda ja eeskujulikkust, samal ajal kui kõik peaks olema täiesti peapeale pööratud. Järsku ilmub uksele Jutustaja endine teejuht, keda me teame seni kui Vergiliust
Nad sisenevad avarasse magamistuppa, mille keskel on suur baldahhiinvoodi. Kogu toa kujundus on justkui näitusele omane ja mõeldudki vaid vaatamiseks, eriti sümboliseerib seda voodi ääre alt paistev kuldäärega ööpott. Näituse motiiv võib sümboliseerida tegelikult Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. Asjaolu, et üks uks on lukus, on justkui ,,Raudne eesriie" ja toas oleval teisel uksel on ees kõigest nöör, nagu näitusel, mis peaks tähendama riigi näilikku eeskujulikkust (sotsialistlikus ühiskonnas oli tavaline, et kõike püüti näidata paremas valguses). Stanley ei taha juhust kasutamata jätta ja hüppab voodisse. Jutustaja muretseb, et Stanley selle ehk liiga segi keerab, kuid kui Stanley voodilt tõuseb, pole sellel kortsugi. Ka see sümboliseerib NL's valitsevat näilist korda ja eeskujulikkust, samal ajal kui kõik peaks olema täiesti peapeale pööratud. Järsku ilmub uksele Jutustaja endine teejuht, keda me teame seni kui Vergiliust. Selgub, et
olevusest, kes võib küll olla hea ja armuline, kuid samas ka halastamatu ning kurja tahtega, nõudes näiteks Aabrahamilt Iisaki ohverdamist või tehes muid ,,jubedusi". Kasvas ka skepsis oma isa poolt kuulutatava tõe ning kõige kirikuga seonduva suhtes. Jällegi näib kõrvaltvaatajale peaaegu ilmsena, et tegemist on tüüpilise ,,pastoripoja" alateadliku mässuga ümbritsevate ootuste vastu. Need nõuavad eeskujulikkust, kiriku au kõrgel hoidmist ning pea ingellikku käitumist tavaliselt lapselt. Siiski ei näe Jung siin seost isikliku hingeseisundi ning perekonnas valitsenud pingetega, vaid vaatleb eelpoolkirjeldatut kui objektiivset, numinoosset ja kosmilist tõeilmutust. Jungi kriitilisus, aga samuti kaastunne oma isa suhtes süveneb järjest. Tema tahe on aidata oma isa - kes on doktorikraadiga, kuid kramplikult pimedast uskumisnõudest kinnihoidev mees - kuid ta ei tea, kuidas seda teha
annaabi.ee 
