Linnus on kaitseehitis, sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle ja selle ümber rajati asulaid. Paljud linnusekohad on tänapäeva linnad. Linnused Kesk-Euroopas Esimesed kaitserajatised tekivad kõikjal Euroopas pronksiajal. Pärast Rooma riigi kokkuvarisemist on kindlused aga kõikjal Euroopas ligi pool tuhat aastat puidust. 6.10. sajandini on Euroopas teada umbes 800 puitlinnust, suur enamik neist oli kasutusel vaid ajutiselt. Tüüpiliselt on olemas eeskindlustused, pealinnuses on torn. Esimesed kivilinnused Mandri-Euroopasse ehitatakse 9. sajandi lõpul, aga peamiselt 10. sajandil. Põhjusena on esile toodud viikingite oht. Senised linnused polnud olnud sageli püsivalt asustatud, vaid täitsid erinevaid funktsioone: õigusemõistmiskoht, sõjaväe kogunemiskoht või metallitöötlemise koht. Kivilinnuste tüübid: · Mägilinnus 10. sajandist mitmel pool Kesk-Euroopas; · Tornlinnus: 11
All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paikneb kirik, rüütel- vendade koosolekuruum(kapiitlisaal), söögisaal(refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnuse-pealiku(komtuuri) eluruumid. Toompea linnus tornid - Pikk Hermann, Pilsticker ja Landskrone. Viljandi linnus. Tallinna linnakindlustused linnamüür, mille ehitamine hoogustus 14. sajandil. Ehitati kõrgemaks ja paksemaks, lisati tugevaid torne. Müüri ümbritses vallikraav ja eeskindlustused. Värvavad mitmeastmeline tõstesillad. 14. sajandil tulid suurtükid, mille pärast hakati müüre veel paksemaks ehitama, tornid eenduvad Kiek in de Kök ja Paks Margareeta. Tavalised elamumajad keskaegne ruumijaotus koda(diele), mis oli võõrastetoaks ja köögiks, söögitoaks; Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa läbi põranda avade. Ülemistel korrustel paiknesid laoruumid. Maja ukseni viis trepp, mille kõrval seisid sageli etikukivid
Suure linnuse keskaegsed hooned hävisid enamikus 17. saj toimunud hiigeltulekahjus. Eelkõige Tallinnas on tänapäeval vaadeldavad linnakindlustused, keskaja lõpul olnud ligi 50 tornist on säilinud 26 ja 2,35 km pikkusest kivimüürist 2/3. Kivist linnamüüri ehitamine hoogustus 14. saj alguses. Korduvalt ehitati müüre kõrgemaks ja paksemaks, lisati ja tugevdati torne, müüri ümbritsesid vallikraavid ja eeskindlustused. 14. saj lõpul algas uus ajajärk kindlustusarhitektuuris, sest tuli arvestada kiiresti arenevate tulirelvadega. Suurtüki tule vastu ehitati müürid paksemaks, aga varsti tuli neid hakata varjama muldvalli taha. Hakati ehitama tugevasti eenduvaid torne. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid erilise tõhususe võimsad suurtükitornid Kiek in de Kök ja Paks Margareta. Võimas ordulinnus oli Viljandis. Ainsana oma põhiliselt keskaegsed vormid säilitanud konvendihoone on Kuressaares.
annaabi.ee 
