on nii kaasaegne tehnoloogia kui ka koostöö metsanduslike teadusasutustega. Hoolitsemine, et metsanduslik administratsioon oleks küllaldane ja koosneks hea teoreetilise kui ka praktilise ettevalmistuse ja kogemustega tööjõududest Kaasaja metsanduslik administratsioon on juba piisaval tasemel, põhinedes rikkalikele kogemustele ning metsanduslikule kõrgharidusele. Asuda metsakõrvalsaaduste intensiivsemale kasutamisele, eesjoones männi kändude ja okste kasutamisele vaikainete ja destillatsioonitööstuses Ka tänapäeva arengukavas on taolisel tegevusviisil oluline roll, tähtis on ära kasutada kõik raieprotsessist ja alles jäänud langist lõigatavad tulud, et kasu oleks maksimaalne nii majanduslikus mõttes kui ka keskkonna säilitamise poole pealt. Metsakorralduse nõuete kohaselt kuulusid korraldamisele kõik riigimetsad, kõik kaitsemetsad
kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. · Korduvalt olid kõne all noorte olukord, haridus ja tuleviku perspektiivid, nt. A. Adsoni artiklis ,,Noorsoo kriis" ning A. Kivika ,,Kirjas noortele." · Nii mõnedki süüdistasid Tarapitat iseseisvuse õõnestamises ja ,,punase hädaohu ,, ülevõtmises idast. · Üks oluline mõjuallikas paiknes just läänes rahvusvaheline rühm, Clarte, mis koondas eri vägivalla- ja ebavõrdsusevastaseid manifeste. · Tarapita oli eesjoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja ühiskonnas. · Tarapita esteetiline, kirjanduslik programm manifestides väljendunud, kuid suurem osa tarapitalastest olid seotus ekspressionistliku vooluga, poeedid ekspressionistliku ajaluulega, mida avaldati üsna palju just Tarapita ajakirjas. Luule · Etendasid algatavat ja mõjuvat rolli eelkõige Noor-Eesti autorid G. Suits, E. Enno ja V. Ridala.
(18.sajandi keskpaik – 19.sajandi algus). Janet Laidla, hea ülevaade 17.sajandi balti kroonikakirjutusest. Ilminguid võib leida juba 17.sajandil. A) Erudiitlik-antikvaarne suund. Rajajaks Johann Gottfried Ardnt. Filoloog, oskas hästi keeli. Filoloogiline allikakriitika keelest lähtuvalt. Olles tutvunud balti kroonikatega, seadis eesmärgiks anda ülevaade nende minevikust kindlate teemade kaupa tuginedes teadolevatele allikatele, eesjoones kroonikatele. Jõudis välja anda 2 köidet „Liivimaa kroonika“. Teine köide jätkab Liivimaa minevikku, vaatluse all ordu.Töö jäi lõpuni viimata. B) Valgustuslik-kontseptuaalne suund. Rajaja Johann Georg Eisen. Oli õppinud teoloogiat ja kameralistikat (majandus ja riigiteadused). Oli valgustuse ajale omaselt laialdaste huvidega – entsüklopetist. Püüti hariduse valgustatuse poole – nii palju tuli ahmida teadmisi kui võimalik. Ei rahuldunud oma vaimuliku ametiga