teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele, institutsioonidele ja välispartneritele. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa ülesandeks on korraldada ning suunata Ministrite Nõukogu tööd ühe poolaasta vältel. Selleks määratleb eesistuja oma eesistumisperioodiks prioriteetsed küsimused ning tegevuskava. Arvestades Euroopa Liidu Nõukogu olulist rolli liidu otsustusprotsessis ning eesistujate erinevaid prioriteete, on otstarbekas määratleda valitsuse prioriteedid kitsamalt iga eesistumisperioodi jaoks. Sellest tulenevalt kinnitabki valitsus iga riigi eesistumisperioodi alguses veel eraldi prioriteetidedokumendi. Prioriteetide ja eesmärkide seadmine aitab paremini sihistada valitsuse Euroopa Liidu suunalist tegevust eesistumisperioodil. See võimaldab ka iga eesistumise lõppedes anda hinnangu Eesti riigi osalemisele Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Leian, et kõik need dokumentide läbivaatamised ja muud protsessid olid väga
seoseid arvestava lähenemisnurga abil. Nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad aitavad ületada turu- ja süsteemitõrkeid, saavutada ühiskondlikke eesmärke, kaasajastada majandust ning luua juhtiva turu tekke-potentsiaali. Need poliitikad on samas aga kontekstispetsiifilised, mistõttu neid tuleks teistest riikidest saadud kogemuste baasil endale sobivaks kohandada mitte lihtsalt järele teha. Euroopa Liidu tasandil süttis uuenenud huvi nõudluspoolsete poliitikate vastu Soome eesistumisperioodi ajal 2006. aastal, kui niinimetatud Aho raportis toodi esile sammud innovatsiooninõudluse soodustamiseks Euroopa Liidus. Erinevad nõudlus-poolsed poliitikad on olulised ka Rootsi paradoksina tuntuks saanud situatsioonidest hoidumiseks, kus innovatsiooni sisendpanused ei too kaasa loodetavas mahus turustatavaid väljundtulemusi. Põhjamaadest ongi nõudluspoolsed poliitikad kõige selgemalt innovatsioonide
Otsused teevad need institutsioonid Euroopa Komisjoni ettepanekute põhjal, milles on esindatud ELi kui terviku huvid. Euroopa Liidu ministrite nõukogu eesistumine on vastutus, mis on vajalik Euroopa Liidu nõukogu toimimiseks. Eesistumine roteerub Euroopa Liidu liikmesriikide vahel iga kuue kuu järel. Euroopa Liidul ei ole ühte eesistujat ning selle vastutuse võtab kuue kuu vältel ühe liikmesriigi kogu valitsus, seega saab antud riik ka suunata Euroopa Liidu poliitikate suundi eesistumisperioodi jooksul. Eesistuja kohustuseks on korraldada ja läbi viia kõik EL-i ministrite nõukogu kohtumised poole aasta jooksul. 6) OSKAB KRIITILISELT HINNATA EESTI OSALUST EUROOPA LIIDU LIIKMENA. Euroopa Liidu liikmena on Eestil võimalus ja kohustus rääkida kaasa liidu poliitikate kujundamises ning Euroopa Liidu arengusuundade määramises. Eesti suudab Euroopa Liidu arengule sisulist mõju avaldada vaid siis, kui seisukohad on konkreetsed ning selged ning neile on võimalik saada teiste
annaabi.ee 
