(mis on liikmesriikidele siduvad), suuniseid ja deklaratsioone. • Lissaboni lepinguga saab ülemkogust Euroopa Liidu põhiinstitutsioon. • Ülemkogu tuleb kokku neli korda aastas. • Ülemkogu on Euroopa Liidu kõrgeim poliitiline otsustaja, see määrab ühenduse kaugemad eesmärgid. • Ülemkogul arutatakse ka maailmapoliitika olulisi sündmusi. • Lissaboni lepinguga luuakse Euroopa Ülemkogu eesistuja koht. – Eesistujat hakatakse ülemkogu poolt valima kaheks ja pooleks aastaks. – Uus ametikoht peab tagama Euroopa Ülemkogu kui terviku tõhusa toimimise ning parema koostöö tema liikmete vahel. – Varem juhtis Euroopa Ülemkogu tööd Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi riigipea või valitsusjuht, kes tegi seda oma põhitöö kõrvalt. Herman Van Rompuyon oli Euroopa Ülemkogu eesistuja alates 1. detsembrist 2009. Alates jaanuarist 2010 valmistab ta ette ja juhatab
perioodiks. Autoritaarses ja totalitaarses riigis "valitakse" riigipea sageli ka eluajaks (näiteks Tito endises sotsialistlikus Jugoslaavia). Vabariigi riigipea üldnimetuseks on teoorias president. Riikide praktikas on kasutatud ka teistsuguseid nimetusi, Eesti 1933. a põhiseaduses näiteks riigivanemat. Sõna "president" tuleneb ladinakeelsest sõnast praesidens, millega antiikajal tähistati kollegiaalse organi eesistujat. Tänapäeval kasutatakse sõna "president" vahel ka kollegiaalse organi esimehe tähistamiseks (näiteks Saksamaal Bundestagi president, konstitutsioonikohtu president). 33. Mida kujutab endast presidentaalne (dualistlik) vabariik? Presidentaalset ehk dualistlikku vabariigi nimetatakse ka USA-tüüpi vabariigiks. Täpselt samasugust mudelit kui USA-s pole aga teistes riikides kasutusel. Kõige üldisemalt iseloomustab ühendriikide
vabariik ja parlamentaarne vabariik. Riikide praktikas esineb täiesti puhtal kujul ühte või teise liiki kuuluvaid liike suhteliselt harva ja Ühendriikide mudeli sarnast mudelit pole mujal praktiliselt üldse. Omavahel kõige sarnasemad on parlamentaarsed vabariigid. Parlamentaarsete valitsemisvormidega seondub presidendi institutsioon, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast praesidens. Antiikajal tähistati sellega mingi kollegiaalse organi eesistujat, mitte aga riigipead. Tänapäeval on ta kasutusel nii riigipea kui ka kollegiaalse organi esimehe tähistusena (Bundestagi, konstitutsioonilise kohtu president). Esmakordselt kasutati presidenti riigipea tähenduses USA-s -- leiti, et see nimetus on rohkem seotud vabariikliku valitsemisvormiga. USA tekke algul ainuisikulist riigipead polnud, nii seadusandlik kui täitevvõim kuulusid Kontinentaalkongressile. See valis enda hulgast presidendi, kelle ainus funktsioon oli koosoleku juhatamine
annaabi.ee 
