Just Eero on see, kes teisi vendi oma sõnadega torgib, eriti pikaldase taibuga Juhanit. Seitse venda hoiavad alati kokku. Seitse venda on 7 erinevat soome karakterit, neil on kõik soomlaste head ja halvad küljed olemas. Kui neid sunnitakse, siis on nad laisad ja tõrksad; aga kui keegi neid ei sunni, siis on nad agarad ja vägagi töökad. Nad võivad kergesti ägestuda ja vihastuda. Nende endade ühisjooneks on maa- ja looduselähedus. Vendadest võime lähedasteks pidada Aapot, Laurit ja Eerot ning Juhanit, Tuomast ja Timot, kuid ka neil on igaühel oma maailmapilt ja unistused nagu Simeonilgi. Põhiprobleem: Põhiprobleem on vendade kohanemine elu ja ühiskonna nõudmistega. Esimeseks elunõudeks on töö, teiseks haritus ja kolmandaks suhtlemine. Dramaatilised sõlmpunktid: Vendade nurjunud kosjaskäik, pagemine karistuse eest Impivaara laande, metsaonni mahapõlemine jõuluõhtul ning jooks pakase ja huntidega võidu Jukola tallu
2. Koostage 1 venna karakteristika. Eero oli Jukola talu pesamuna. Ta oli väga terava keelega ning ninatark. Kuid kõigist vendadset oli ta kõige õpivõimekam. Ta oli ainus, kes suutis lugemise selgeks saada. Vennad aga arvasid, et Eero on liiga ärahellitatud ning tihtilugu suskisid nad teda lühikese kasvu pärast. Kuid Eero ei olnud kitsi vastu torkama. Mõnikord tegi ta niigi pingelise olukorra veelgi keevalisemaks, et nautida olukorra koomilist külge. Lauri iseloomustab Eerot selliste sõnadega: väike Eero-tirts on peenike, terav ja torkav naaskel. Ta ,,torkab", torkab õige väledalt ja pillab enese ümber pisikesi haaknõelu, see jõnglane. Eero teeb oma nooruses kõik tembud vendadega kaasa, kuid vanemas eas saab temast haritud mees, kes õpetab vendadele lugemist. 3. Kirjeldage romaani pöördepunkte. · Ema surm- pärast ema surma hakkavad venna mõtlema oma tulevikule. · Kosjal käimine ning korvi saamine- nende esialgne plaan luhtub ning nad peavad
dtuleb allagi vanduda-asjaolu, mis teadmiste nappuse kõrval aitab seletada ebausupuhanguid ja hirmusegaseid elamusi. Loodusinimestele tunnuslik elumõistmine ja fantaasia väljendub ka lüüriliste muinasjuttude ning legendide harrastamises, mille peamiseks esitajaks on sõnaosav Aapo. Nagu toonitatud, on vennaskonna näol tegemist-paljudele ühisjoontele vaatamata-seitsme isikupärase karakteriga. Vaatleme neist lähemalt vanimat ja noorimat- Juhanit ja Eerot. Juhani on loomult taltsutamatu, äkiline ja põikpäine. Me näeme seda keevalist vanemvenda, keda Lauri nudipeaga sõnniks nimetad, alatasa ühest meeleoluäärmusest teise langevat. Kuid ägedaimgi sööt taltub kiiresti, andes maad härdale meeleliigutusele. Su läve, su pühkmehunnikut tahaksin nüüd suudelda, hüüab Juhani kodutalu mahajättes. Juhanitr pole õnnistatud lahtise peaga, aabits nõuab talt pööraseid pingutusi. Kuid tüüpilise soomlasena on ta töökas ja püsiv
Täiskasvanulik maailm on temajaoks huvitav, talle meeldivad kellad. Ta on Laura poeg. Teose põhiprobleemid ning teose sündmustik ning tegevuspaik Üksindus, tõugati üksteist eemale, ilmesed polnud suhtlemisaldid, mitte väga avar silmaring. Ei olnud kindlat ühte sündmustikku. Raamatus oli 6 tegelast, kelle elust räägiti kordamööda. Need tegelased puutusid kokku ainult riivamisi. Raamatu lõpus said nad kokku. Näiteks Eero kohtus Lauraga ja nad jäid kokku. (Eerot jättis ta naine maha ning Laura oli oma mehest samuti lahku läinud. Mõlemad olid üksikud ja tundsid end üksikuna). Teoses oli palju erinevaid kohti, kus tegevused pingestusid. Kõigi tegelaste elus oli mingi koht, kus tegevus pingestus. Kõigest räägiti kordamööda ja segamini. Näiteks Laura vaadatud filmis oli üks tegevuse pingestumine. Teine koht, kus tegevus pingestus oli näiteks see, kui Theo käis oma
annaabi.ee 
