kompan ii liikmete l, eeldus el et rühma liik med ei tohi is e habet aj ada. O lles kõigi teis te habemed aj anud, kas vab talle endale habe. Enda habet ei s aa ta aj ada, s es t nii rikuks ta kapteni käs ku. Kui ta aga enda habet ei aj a, s iis ta peaks ühtpidi kapteni käs u järgi enda habet aj ama (kõikidel liik me tel). D ef: Hu lk A on k ollek ts ioon k orrek ts elt d ef in eeritu d ob jek tid es t, n ii et iga ob jek ti k orral k eh tib ük s järgevas t k ah es t võim alu s es t - x k u u lub h u lk a A , k irju tam e x A - x ei ku u lu h u lk a A , k irju tam e x A H ulki tähis tame s uurte tähtedega j a nende ele men te väikes te tähtedeg a. Tühihulk Ø ={ } N äited hulkada defineerimis es t j a kas uta mis es t N 1. A ntud hulgad { a) x | x on reaalarv ja kehtib x 2 = 1} b) {x | x on täisarv ja kehtib x 2 = 3 }
kompan ii liikmete l, eeldus el et rühma liik med ei tohi is e habet aj ada. O lles kõigi teis te habemed aj anud, kas vab talle endale habe. Enda habet ei s aa ta aj ada, s es t nii rikuks ta kapteni käs ku. Kui ta aga enda habet ei aj a, s iis ta peaks ühtpidi kapteni käs u järgi enda habet aj ama (kõikidel liik me tel). D ef: Hu lk A on k ollek ts ioon k orrek ts elt d ef in eeritu d ob jek tid es t, n ii et iga ob jek ti k orral k eh tib ük s järgevas t k ah es t võim alu s es t - x k u u lub h u lk a A , k irju tam e x A - x ei ku u lu h u lk a A , k irju tam e x A H ulki tähis tame s uurte tähtedega j a nende ele men te väikes te tähtedeg a. Tühihulk Ø ={ } N äited hulkada defineerimis es t j a kas uta mis es t N 1. A ntud hulgad { a) x | x on reaalarv ja kehtib x 2 = 1} -1 ja 1 b) {x | x }
Maatrik s i elem end ik s nimeta taks e ele men ti a i j , kus i = 1, 2, ..., m ning j = 1, 2, ..., n . Es imene indeks tähis tab rida, teine veergu. Ü ldj uhul r idade ja veergude arv ei pea ole ma võrdne m n. R uu tm aatrik s ik s nimeta taks e ma atriks i t, kus ridade ja veergude arv on võrdne ( m = n) . R is tkü lik m aatrik s ik s nime tataks e m × n ma atriks i t , kui n m Vek torik s nime tataks e maatr iks it, mill el on üks rida või veerg. Maatrik s i A trans p on eeritu d m aatriks ik s A T nimeta taks e ma atriks i t, mi lles a11 a 21 a m1 a12 a 22 am 2 ma atriks ig a A võrreldes on read ja veerud vahetatud A = T
Maatrik s i elem end ik s nimeta taks e ele men ti a i j , kus i = 1, 2, ..., m ning j = 1, 2, ..., n . Es imene indeks tähis tab rida, teine veergu. Ü ldj uhul r idade j a veergude arv ei pea olema võrdne m n. R uu tm aatrik s ik s nimeta taks e ma atriks i t, kus ridade ja veergude arv on võrdne ( m = n) . R is tk ü likm aatrik s ik s nime tataks e m n ma atriks i t , kui n m Vek torik s nimeta taks e ma atriks i t, mi lle l on üks rida või veerg. Maatrik s i A tran s p on eeritu d m aatrik s ik s A T nimeta taks e ma atriks i t, mi lles a11 a 21 a m1 a12 a 22 am 2 ma atriks ig a A võrreldes on read j a veerud vahetatud A T
7 Lipiidide, süsivesikute ja valkude oksüdatsioon on NAD- hädavajalik nende katabolismiks sünteesimaks ATP-d. dehü drog enaas Redoksreaktsioonid toimuvad eelkõige dehüdrogeenimi- N AD H sena ja elektronide elimineerimisena/sidumisena. S ub straat (oksüd eeritu d) Dehüdrogeenimine on vesinikuaatomite eemaldamine biomolekulidest dehüdrogenaaside toimel. Ta on oksüdat- sioonireaktsioonide keskne variant metabolismis. Põhjus: toimub ka oksüdeeritavast substraadist elektronide eemal- S -H 2 O C
Seega kogu deviaatorpinge suurendamise aja vältel efektiivpinge võrdub kogupingega. Tüüpilised CD teimi tulemused on esitatud joonisel 5.17. n o rm a a ls e lt tih e n e n u d ü le tih e n e n u d p in n a s p in n a s c Jo o n is 5 .1 7 K o n so lid eeritu d d reen itu d k o lm telg se su rv eteim i (C D ) tu lem u sed Seda tüüpi teim vastab dreenitud lõiketeimile. Konsolideerimata dreenimata teim ehk UU teim (Unconsolidated-Undrained test). Selle teimi puhul on vee väljavool tõkestatud nii igakülgse surve tekitamisel, kui ka deviaatorpinge suurendamise ajal. Veeküllastatud pinnases tekib poorivees surve. Selle suuruse võib Skemptoni (1954) järgi arvutada valemiga
annaabi.ee 
