(sajandi alguse töölissöökla-rahvamaja). Veidi taanduv efektse fassaadiga paekivihoone paikneb otsaga tänava poole. Peafassaadi sümmeetriateljel on suur poolkaarekujuline aken (nüüd kinni müüritud) , selle kohal kitsas püstnišš töömeest kujutava reljeefi ja ümara ehisdetailidega ülaosas Uljad paraboolsed kaared annavad fassaadile dünaamilisuse. Samasugused poolkaared on ka tagafassaadil. Lennukust tasakaalustab esikülje madal eendosa laia kolmeukselise sissepääsu ja nelja kitsa aknaga kummalgi pool, mida varem koondasid madalad kolmnurkviilud. Fassaadi vormirikkust täiendavad dekoratiivsed faktuurikombinatsioonid: vaba paerustika, omapärane, klaasi imiteeriv paeladu keskses vertikaalnišis, korrapärane sakmestik kaartel, tihedad klaasruudustikud. See on üks paremaid juugendstiilis ehitisi Tallinnas, esindades Soome kaudu meile levinud Põhjamaade rahvusromantilist suunda
Silmapaistev juugendehitis, unikaalne ka tüübilt (sajandi alguse töölissöökla-rahvamaja). Veidi taanduv efektse fassaadiga paekivihoone paikneb otsaga tänava poole. Peafassaadi sümmeetriateljel on suur poolkaarekujuline aken (nüüd kinni müüritud) , selle kohal kitsas püstniss töömeest kujutava reljeefi ja ümara ehisdetailidega ülaosas Uljad paraboolsed kaared annavad fassaadile dünaamilisuse. Samasugused poolkaared on ka tagafassaadil. Lennukust tasakaalustab esikülje madal eendosa laia kolmeukselise sissepääsu ja nelja kitsa aknaga kummalgi pool, mida varem koondasid madalad kolmnurkviilud. Fassaadi vormirikkust täiendavad dekoratiivsed faktuurikombinatsioonid: vaba paerustika, omapärane, klaasi imiteeriv paeladu keskses vertikaalnisis, korrapärane sakmestik kaartel, tihedad klaasruudustikud. See on üks paremaid juugendstiilis ehitisi Tallinnas, esindades Soome kaudu meile levinud Põhjamaade rahvusromantilist suunda
aastal ajakirjanduses tutvustati ümberehitusprojekt, kus ei jäänud algsest juugendist midagi alles. Täna võib öelda, et õnneks jäid 1930. aastate pompoossed ehituskavad siiski paberile ning teater säilitas oma algse tervikliku ilme. Unikaalne juugenstiilis teater mitmekesistab südalinna ehk rohkemgi. Sõjas säilis teatrihoone suhteliselt hästi. Täiendusi tehti Draamateatri hoonele vaid 1955. aastal (arhitekt August Tauk), mil praeguse Georg Otsa tänava poole ehitati madal rõduga eendosa ning näitlejate garderoobide kohale neljas korrus, Estonia pargi poolsel külgfassaadil aga laiendati abiruume ning fassaad täienes akendega. Juurdeehitused sulati nii sujuvalt põhimahuga, et mitteteadjad peavad neid Vassiljevi ja Bubõri aegseteks. 1950. aastate teisel poolel ehitati teatrisse ka pöördlava, mis tehti eesti oma inseneride jõudude ja oskustega ilma, et selleks oleks olnud käepäraseid eeskujusid võtta. Teiste teatrite pöördlavad olid sõjav hävinud.
annaabi.ee 
