Kiriku elu ja korraldus Kristliku elu keskmeks oli algusest peale jumalateenistus. Selle juured ulatuvad tagasi nii sünagoogi jumalateenistuseni kui ka Jeesuse seatud õhtusöömaaega. Jumalateenistuse kava ja kord oli algul üsna vahelduv, edasise arengu käigus aga kujunesid välja ühtsed vormid. Kesksed olid pühakirja lugemine ja armulaud, mida kutsuti ka tänusöömaajaks. Esialgu tulid usklikud kokku kodudes, kuid koguduste kasvades sellest eenam ei piisanud. Kolmandast sajandist tuntakse juba kirikuid need olid algselt eramajad, mille sisustus oli ümberehitatud sobilikuks jumalateenistustele. Constantinuse ajal püstitati uued kirikuhooned, mis olid suured ja mahutasid kogudusse tulevaid rahvahulki. Tee kogudusse kulges ristimise kaudu. Enne seda, tavaliselt paastu ajal, õpetati ristimiseks valmistujale selgeks ristiusu alused. Ristimispäev oli tavaliselt ülestõusmispüha, kuna
· Soostumisprotsessi lõppetapp, kui soo toitub sademete veest. Kõik taimed kasuttavad sademeid ja õhuniiskust, sest turbakihi vesi on külm, hapniku- ja toitainevaene, happeline. Esinevad mitmed kserofiilsete kohastumustega taimeliigid, puud on jändrikud. · Rabasid ohustab kuivendamine turba kaevandamine. · Kui ei taasta liigveelist olukorda, siis raba ei taastu. Sel põhjusel paljud Eesti rabad eenam ei kasva tegelikult (piirdekraavid). · Sisuliselt on turvast taastumatu loodusvara (inimtegevuse jätkudes). · Rabasid ohustab ka lubjarikas õhusaaste muutub turbasammalde liigiline koosseis raba pinnal ja raba ei kasva kõrgemaks. Fenoolid. · Raba koosneb mikrovormidest, mis vahelduvad enam-vähem regulaarselt ja pakuvad erinevaid kasvutingimusti: mättad jne. · Nigula raba älvestikud ja laugastikud. Lageraba Nigulas on kujunenud põlegu
o Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati mitmesuguseid töö ja tarbeesemid. o Ahingud- hoolikalt lihvitud, ühelt küljelt väljaulatuv kibad- püüti kala. o Jäätuurad- nende abil löhuti talvel jäässe auk, tehtud tugevatest toruluudest. o Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Asupaikadest saadud luud näitavad, et kõig eenam õnnestus tabad põtru ja suhteliselt arvukalt ka kopraid. o Nii kundas kui pullist saadud koeraluud, näitavad et jahimehe abilise olemasolule. o Arvatakse, et kunda asulasse tuldi lõuna poolt Euroopast, kuna pulli asula esmed olid tehtud musta värvi tulekivist ja kunda kultuuri kalmistult saadud luustike antropoloogiline analüüs viitab et osa elanikee oli europiidset päritolu. (Proteouroolpased)
annaabi.ee 
