Demograaf Paul Glick'i sõnul lahutab 38% esmasabiellunutest ning lahutanutest 75% taasabiellub. Lisades siia veel need inimesed, kes taasabielluvad peale abikaasa surma, on ilmne, et see teema haarab paljusid peresid. Aga inimene harjubki kõigega. Vanematevahelised tülid võivad tekkida mitmetel erinevatel põhjustel. Tihtipeale on selleks truudusetus, kahetimõistmine, vägivaldsus perekonnas, alkoholism, töökoha kauge olemasolu, mis nõuab ning eeldab pikka eemalolemist üksteisest. Laste olemasolul erinev kasvatusmetoodika. Enamus paaridest selliste situatsioonide korral lähevad lahku, mis on isegi enesestmõistetav kuna neid probleeme on väga raske lahendada. Mina arvan, et kõige suurem ja mõjukam suhterikkuja on truudusetus. See näitab tegelikult, et inimene ei ole veel valmis pere alustama . Tema kaaslane ei suuda teda enam usalda ning ilma usalduseta ei ole ka korralikku suhet. Samas võib tulla ette ka olukordi, kus
Nad ajasid oma äriasju edasi, tegid ettevalmistusi reisideks ja neil oli oma arvamus. Kuidas oleksidki nad võinud mõelda katkule, mis kaotab tuleviku, teeb võimatuks reisid ja vaidlused? Nad uskusid, et nad on vabad, aga keegi ei ole iialgi vaba, niikaua kui on õnnetusi.” Kuid ometigi olukord läks aina hullemaks, inimestest kadus lootus. Arvatavasti kõige raskem oligi inimestele see, kuidas nad pidid taluma üksindust ja lähedastest eemalolemist. Linnapiirid suleti, keegi ei tohtinud sisse tulla ega lahkuda, keelati isegi kirjade kirjutamine. Nad ei saanud teada, kas nad üldse näevadki kunagi oma armsamaid. Kuid selline kriisiolukord, hirm ja teadmatus võib muuta inimesi tundmatuseni: „Abikaasad ja armastajad, kes oma armastatut jäägitult usaldasid, muutusid äkki armukadedaks. Inimesed, kes oma armastust kõikuvaks pidasid, leidsid kindluse. Pojad, kes olid elanud oma emade kõrval neid
väga kahvatu; on väga õnnetu; kardab üksi jääda; ei usalda kedagi; kardab vanemaid; kardab kaasõpilasi; unistab tihti; vastab küsimustele ühe sõnaga; tunneb, et on karistamist väärt. Füüsilise vägivalla ohvril on sageli näha kriimustusi, haavu, sinikaid, põletusjälgi ja ta ei oska adekvaatselt seletada nende tekkimist; kehal on sigaretist põhjustatud põletusjäljed; paranemisjärgus vigastused pärast pikemaajalist koolist või kodust eemalolemist; püksirihmapandla, elektrijuhtme ja rusikanukkide kujulised vigastused; aastaajale mittekohane riietus, mis võib peita vigastusi käsivartel ja jalgadel; raskusi käimise või istumisega; raskusi söömisega. (SA Eesti lastefond. Vägivald ja laps.) 2. LAPS JA PEREKOND 2.1 Suhted vanematega Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused on tänapäeva üha kiirenevas elu tempos muutunud. Varem kujutasid vanemad endast vaieldamatuid autoriteete
annaabi.ee 
