See on antud mudelis ühtla- ne kiirendus, mis tähendab seda, et keral on ühtlaselt kiirenev paisumiskiirus. Joonis I on nagu ,,ülesvõte" ajahetkel t1. Kera raadius r suureneb ajas. Kui kera paisub, liiguvad ka kehad M ja m selle peal. See tähendab seda, et kera paisumisel kehad ( ehk galaktikad ) M ja m eemalduvad üksteisest samuti kiirendusega a. Kera paisumis- kiirendus on samaväärne kehade M ja m teineteise eemaldumiskiirendusega kera pinnal. M ja m ,,ise" kera pinnal ei liigu, vaid nende üksteisest eemale liikumist tingib kera paisumine. Kehade m ja M omavaheline kaugus ja kera raadius selline suhe ajas ei muutu. Kehad m ja M liiguvad samuti ka üksteise suhtes. Raadiuse ja ringjoone suhe ei muutu ajas, kui ringjoon ( ja seega selle raadius ) peaks ajas suurenema või vähenema. Kera lõiget kera keskpunkti läbiva tasandiga nimetatakse kera suurringiks. Selle kera suurringi
See on antud mudelis ühtla- ne kiirendus, mis tähendab seda, et keral on ühtlaselt kiirenev paisumiskiirus. Joonis I on nagu ,,ülesvõte" ajahetkel t1. Kera raadius r suureneb ajas. Kui kera paisub, liiguvad ka kehad M ja m selle peal. See tähendab seda, et kera paisumisel kehad ( ehk galaktikad ) M ja m eemalduvad üksteisest samuti kiirendusega a. Kera paisumis- kiirendus on samaväärne kehade M ja m teineteise eemaldumiskiirendusega kera pinnal. M ja m ,,ise" kera pinnal ei liigu, vaid nende üksteisest eemale liikumist tingib kera paisumine. Kehade m ja M omavaheline kaugus ja kera raadius selline suhe ajas ei muutu. Kehad m ja M liiguvad samuti ka üksteise suhtes. Raadiuse ja ringjoone suhe ei muutu ajas, kui ringjoon ( ja seega selle raadius ) peaks ajas suurenema või vähenema. Kera lõiget kera keskpunkti läbiva tasandiga nimetatakse kera suurringiks. Selle kera suurringi
See on antud mudelis ühtla- ne kiirendus, mis tähendab seda, et keral on ühtlaselt kiirenev paisumiskiirus. Joonis I on nagu „ülesvõte“ ajahetkel t1. Kera raadius r suureneb ajas. Kui kera paisub, liiguvad ka kehad M ja m selle peal. See tähendab seda, et kera paisumisel kehad ( ehk galaktikad ) M ja m eemalduvad üksteisest – samuti kiirendusega a. Kera paisumis- kiirendus on samaväärne kehade M ja m teineteise eemaldumiskiirendusega kera pinnal. M ja m „ise“ kera pinnal ei liigu, vaid nende üksteisest eemale liikumist tingib kera paisumine. Kehade m ja M omavaheline kaugus ja kera raadius – selline suhe ajas ei muutu. Kehad m ja M 26 liiguvad samuti ka üksteise suhtes. Raadiuse ja ringjoone suhe ei muutu ajas, kui ringjoon ( ja seega selle raadius ) peaks ajas suurenema või vähenema. Kera lõiget kera keskpunkti läbiva tasandiga nimetatakse kera suurringiks