Uuenev alusharidus Saime teada: · Lasteaias on ühendatud kaks ühiskonna ees seisvat ülesannet: sotsiaalteenus peredele ja eelkoolipedagoogika rakendamine, milles teostub eelõpetus. · Eelõpetus on lapse igapäevane tegevus. · Eelkoolipedagoogikale tuginev eelõpetus võtab aluseks lapsepõlve erilisuse tunnistamise. · Reunamo toonitab, et lapse jaoks on tähtis kogemus näha, kuidas omaalgatuslik tegevus valmistab õpetajale siirast rõõmu. · Ühine kasvatusfilosoofia ja arusaam tegevuse alusest aitab õpetajal analüüsida lasteaia ja algõpetuse nüüdispraktikat ning üles leida oma töö tugevused, samuti jagada neid ühiselt kooli ja lasteaia vahel.
· Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse. Eelõpetuse kontekstuaalsus: · Õppimise kontekstuaalsus tähendab eelõpetuse seotust lapse enda kogemusmaailmaga ja kasvukeskkonnaga. · Eelõpetus on siiski suunatud tulevikku. Peamine ei ole teadmiste jagamine, vaid lapsi tuleb õpetada analüüsima, arutlema ja julgelt hindama teadmisi ja erinevaid olukordi, millega nad elus kokku puutuvad.Õppimine tähendab eelkõige asjadest arusaamist. · On arvatud, et eelõpetus on hõlbustanud ka lapse siirdumist lasteaiast kooli ja seda vaadeldakse kui silda kodu ja kooli vahel. Eelõpetuse kultuurilised suundumused
..............9 2 SISSEJUHATUS Eeva Hujala (2004) väidab, et eelõpetuse aluspõhjaks on lapsevanemate ja eelõpetusega tegelevate õpetajate ühine, väärtustele tuginev arutelu elust, lastest, kasvatusest ja õpetusest, samuti põhisuundumustest ja vastutusest. Lähtealuseks on ühised seisukohad selles, milline on käsitlus lapsest, nägemuse kujundamine sellest, millisena näeme last ja lapsepõlve. Autor väidab, et eelõpetus kuulub alushariduse hulka. See on eelkoolipedagoogika ning sellest seisukohast lähtuvalt on eelõpetus kõikide koolieast nooremate laste õpetamise toetamine (Hujala, 2004). Hujala- Huttunen ja Nivala (1996) tõdevad, et vanemad ja õpetajad vaatavad eelõpetust igaüks oma vaatenurgast: õpetaja professionaalsest vaatenurgast ja lapsevanemad vanemaks olemise vaatenurgast. Mõlemal osapoolel on oma erilised rollid, mille taustaks on erinev suhe
vahel. - teenuse mitmekesisus: varajase märkamise ja sekkumisega tegelevad erialad on mitmekesised. Soomes on välja töötatud üsnagi tugev varajase sekkumise süsteem. Riigis on varajane sekkumine üks alushariduse osadest ja detsentraliseeritud mudeli kohaselt kohaliku omavalitsuse korraldada. 0-5- aastaste lastega tegelevad enam sotsiaal- ja tervishoiusüsteem, 6- aastastele lastele on eelõpetus kohustuslik. (Häidkind: 2012) Raporti (2010: 12) järgi on lisaks tervishoiu- ja sotsiaalsektoritele varajase sekkumisega seotud ka haridussektor. Seega, et varajase sekkumise poliitika pidevalt edasi areneks, on vastutus vastavate ministeeriumide õlul. Varajase sekkumise teenuseid osutatakse võimalikult lapse ja kodu lähedal. Kuna ka maapiirkondades elavad erivajadusega lapsed vajavad tugiteenuseid, siis riiklik maksutuludest
annaabi.ee 
