Jääksoodele rajatud okaspuukultuurides tuleb säilitada looduslikke lehtpuid. Välja tuleb raiuda kultuuride kasvu takistavad lehtpuud. Kui jääksoid ei kultiveerita, uuenevad need pikkamööda lehtpuudega − kask, paju, harvem haab. Puistu koosseis võib kujuneda ebasobivaks, kuna enamuspuuliigi võib moodustada sookask. Jääksoode metsastamisel on väga oluline veerežiim, mis sõltub kraavivõrgu ja eelvoolu korrasolekust. Sellised jääksood, mis kannatavad periooditi või pidevalt liigniiskuse all või kus võib esineda üleujutusi, metsastamiseks ei sobi. Soodsa veerežiimiga jääksood jagunevad toitainetesisalduse poolest kahte rühma: 1. oligotroofseks soomullaks 2. eutroofseks või mesotroofseks soomullaks. Eestis on levinud peamiselt oligotroofsed jääksood. 22. Soode teke mineraalmaade soostumisel Eestis on soo tekkinud kahel viisil:
panoraamvaateid saare põhja- ja lõunaosast: merre ulatuvatest maaninadest, vahel käärulisest, teisal lausjast rannaribast, metsast, mille vahel keerleb teid ja helendab põllulappe. Kuid seekord on need seotud vahetult filmi peateemaga – jutustusega ruhnu inimestest, kelle elu aastaringid mööduvad sellel Riia lahte eksinud maalapil. Kuigi filmis „Ruhnu“ tegutseb hulganisti inimesi, keda sageli näidatakse ka lähivõttes, ei teki filmi vaadates vahetu eelvoolu muljet, mille Luts saavutas siis, kui suunas oma kaamera Pärnus villarõdul sundimatult tantsivaile inimestele („Kas tunned maad...“) või sama vabalt Haapsalu rannapromenaadil saalivaile suvitajaile („Haapsalu“, 1931). „Ruhnu“ on etnograafiline film, mis tutvustab vaatajaile saart, kus „alalhoidunud ligi 300 aastat vanad traditsioonid ja rahvariided“, nagu ütleb üks filmi algustiitreid. 1931. aasta detsembrikuus tuli Tallinnas ekraanile Theodor Lutsu õppefilm „Gaas
all (võib esineda üleujutusi); 3) paksema kui 50 cm turbakihiga jääksood, kus veereziim on soodne; 4) paksema kui 50 cm turbakihiga jääksood, mis kas pidevalt või periooditi kannatavad liigniiskuse all. Maapinna ettevalmistamine 1. rühmas on parim maapinna ettevalmistamise viis sügav täiskünd, mis toob mineraalpinnase maapinnale, 2. rühma jääksoid - juhul kui neid ei ole võimalik kuivendada eelvoolu puudumise tõttu või mõnel muul põhjusel - on soovitatav ette valmistada adravagudena, nii, et vesi voolaks vaost kraavi. Puud istutatakse vao harjale. Võib teha ka künkaid. 3. ja 4. rühma jääksoodes ei ole vaja maapinda ette valmistada. Pärast turbavarumise lõpetamist soovitatakse väljal lasta 2 aastat seista. Arvatakse, et allesjäänud turbakihil on toksilisi omadusi, mis mõne aasta möödudes kaovad. Kultiveeritavad puuliigid
annaabi.ee 
